“Kuidas on võimalik liigne treenimine? Kuidas saab sportimine mulle halba teha? Igal pool kirjutatakse ja räägitakse, kui oluline on füüsiline aktiivsus. Mis mõttes ÜLE treenimine? Mida aktiivsem ollakse, seda parem ju!”

Tänapäeval on aina enam treeningute sihiks saanud eeskätt kehakaalu langetamine/säilitamine ning vajadus omada selle üle kontrolli. Üha vähem keskendutakse sealjuures puhtalt heaolutunde saavutamisele ning tervislikkuse aspektile. See on kurb tõsiasi, mis on tingitud ühiskonnas levinud väärarusaamadest „ideaalsest“ naise või mehe kehast.

Kompulsiivset ületreenimist iseloomustab treenimine määral, mis mõjub organismile laastavalt. Kompulsiivne ületreenimine esineb tihti samaaegselt anoreksia või buliimiaga. Sel juhul ei väljutata toitu oksendamise, lahtistite ega diureetikumide abil, vaid püütakse toiduga saadud kaloreid kompenseerida sportides. On ka haigeid, kes kannatavad nii ületreenimise kui anoreksia/buliimia käes ning kel lisaks esineb ka väljutamist.

Häire korral vabanetakse sporti tehes eelnevast ülesöömisest tekkinud häbitundest või kasutatakse treeningut selleks, et üldse võiks endale toitu lubada.

Sportimiseks leitakse alati aega ning pole erakordne, kui koolist või töölt puudutakse suure surve tõttu minna näiteks jõusaali. Eesmärgiks on põletada kaloreid või kasvatada lihasmassi, kuid naudingut protsessist endast esineb harva.

Nagu teistegi söömishäirete puhul võib esialgu tunduda, et treenimise eesmärgiks on üksnes tervislik eluviis. Tegelikult aga on häire all kannataja füüsiline, emotsionaalne ning sotsiaalne seisund suures ohus, sest kompulsiivne käitumine toob kaasa probleeme igas eluvaldkonnas. Ajutise kontrolli ning võimu tundmine iseenda üle tagab küll teatava enesehinnangu tõusu, kuid haigust põhjustavate sügavamate probleemide lahendamisele see kaasa ei aita. Selle sõltuvusliku käitumise muutmine koostöös spetsialistiga on äärmiselt vajalik vältimaks häirega kaasnevaid terviseprobleeme nagu vedelikupuudus, stress, osteoporoos, degeneratiivne artriit, menstruatsioonihäired ning viljakus­ ja südameprobleemid..

• Tarbitud toidu energiahulga (kaloraaži) range ja teadlik piiramine. See võib näiteks olla mõne välja töötatud dieedi järgimine, aga ka lihtsalt kalorite arvutamine ja rangete piiride seadmine.
• Toiduvaliku mitmekesisuse piiramine ja ühekülgne toitumine: 
  • süsivesikutevaesed dieedid: valgudieet, Atkinsi dieet
  • rasvavaesed dieedid
  • mahladieedid
• Ebaregulaarne toitumine:
  • kellaaegade dieet
  • 5:2 dieet (viiel päeval nädalas on söömine tavapärane ning kahel päeval oluliselt piiratud)
  • toidukordade vahele jätmine
  • “näljapäevade” pidamine, st osadel päevadel söögist loobumine

Dieedipidamine on väga tavapärane ja populaarne. Arvatakse, et umbes pooled tervislikus kehakaalus naistest on üritanud dieeti pidada. Ühe uuringu andmetel on dieedil peaaegu 70% 15-aastastest tüdrukutest ning 8% neist peavad väga ranget dieeti. Ühes uuringus leiti, et umbes 70% naistest ja 45% meestest, kes dieeti peavad, ei ole ülekaalulised ning neil ei oleks vaja dieeti pidada.

Dieedipidamisele eelneb rahulolematus oma kehaga, paks olemise tunne ja soov kaalust alla võtta.

Suurbritannias läbi viidud uuringus ilmnes, et ⅔ 14-15-aastastest neidudest ja 51% 12-13-aastastest tüdrukutest soovib kaalus alla võtta. Sellega seotud pinge tõttu jätsid ligi veerand neist noortest neidudest vähemalt ühe söögikorra päevas vahele.

Sage ja range dieedipidamine soodustab ülekaalulisust. 95% neist, kes peavad kaalu alandamiseks dieeti, võtavad kahe järgneva aasta jooksul juurde rohkem kui nad dieediga kaotasid. See on seotud sellega, et dieedi pidamisel piiravad inimesed tarbitud kalorite hulka ja toidu mitmekesisust väga rangelt ning on näljas. Dieedipidajad suudavad nälga ehk lühikeseks ajaks eirata, kuid pikaajaliselt mitte – tekivad isud ja liigsöömine. See omakorda tekitab ebaõnnestumise- ja süütunnet, mis võivad panustada kasvavasse rahulolematusse iseenda ja oma kehaga. Mõned inimesed elavad selliste tsükliliste dieedipidamistega terve elu – see tähendab, et dieet võtab igapäevaselt ja pidevalt teatud osa nende ajast ja energiast.

Lisaks on leitud, et range dieedipidamine aeglustab ainevahetust – kalorite põlemise tempo aeglustub.

Tavapäraselt ainevahetuse tempo normaliseerub mõne aja jooksul peale seda, kui inimene on hakanud taas tervislikult ja piisavalt sööma.

Range dieedipidamine mõjutab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Kaasneda võib halb hingeõhk, väsimus; esineb ülesöömist, peavalu ja lihaskrampe, kõhukinnisust, unehäireid; võimalik on luutiheduse alanemine.

Dieedipidamine võib rikkuda keha loomulikud reaktsioonid söögile, oma vajadustele ja isudele. Halveneb võime tunda nälga ja täiskõhutunnet ning inimene ei pruugi enam eristada oma emotsionaalseid vajadusi näljatundest.

Dieedipidamisele eelneb rahulolematus oma kehaga, paks olemise tunne ja soov kaalust alla võtta.

Suurbritannias läbi viidud uuringus ilmnes, et ⅔ 14-15-aastastest neidudest ja 51% 12-13-aastastest tüdrukutest soovib kaalus alla võtta. Sellega seotud pinge tõttu jätsid ligi veerand neist noortest neidudest vähemalt ühe söögikorra päevas vahele.

Paljud normaalkaalus inimesed peavad end paksuks, soovivad olla kõhnemad ning peavad seetõttu dieeti. Paljud ülekaalus inimesed soovivad kaalus alla võtta ning arvavad, et dieedi abil see õnnestub.

Arvatakse, et umbes ⅓ Maa elanikkonnast on ülekaalulised, aga umbes kaks korda sama palju inimesi peab dieeti ja tahab kaalus alla võtta.

Dieeti peetakse soovist olla kõhnemad. Ülemaailmne kõhnuseihalus on seotud paljude põhjustega, üks neist on sama laialt levinud paksusehirm. On leitud, et sageli kardavad juba algklasside lapsed paksuks minemist. Paks olemist peetakse meie ühiskonnas  arusaamatult sageli häbi- ja taunimisväärseks.

Samamoodi mõjutab inimeste soovi dieedil olla suur dieeditoodete tööstus (dieedid, raamatud, toiduained, muud tooted) ja sellega kaasnev laiapõhjaline reklaamitöö. Kuna tegemist on väga kasumliku tööstusharuga, räägitakse dieeditööstuses dieetidest ebarealistlikult optimistlikult. Tegelikkuses on leitud, et pooled dieedipidajatest võtavad dieedi tulemusena kaalus juurde – viie aasta jooksul suudavad dieediga vähenenud kaalu hoida vähesed.

Range dieedipidamise edukus sõltub väga paljudest füüsilistest ja vaimsetest teguritest ning kindlasti ei ole see efektiivne moodus kehakaalu alandamiseks ülekaalulisuse puhul.

National Centre for Eating Disorder

http://eating-disorders.org.uk

Normaalne on süüa kõiki toidugruppe – rasvu, süsivesikuid ja valke. Ükskõik millise toidugrupi kõrvale jätmine on tervisele halb.

Normaane on süüa siis, kui kõht on tühi ja lõpetada söömine, kui kõht on täis. Normaalne on süüa piisavalt. Kogus on erinevatel inimestel ja ka erinevatel eluetappidel erinev. Toidust saadav energia peab katma organismi põhiainevahetuse (keha tööks kuluv energia) ning kehaliseks ja vaimseks tööks vajaliku energia koguse. Toiduenergia vajadus sõltub inimese soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast jms. Kõige rohkem mõjutab toiduenergia vajadust kehaline koormus.

Täiesti normaalne on ka vahel liiga palju süüa. Lausa nii palju, et on kõht on liiga täis. See võib juhtuda niisama või mõnel pidusöögil või tähtpäeval. Normaalne on ka see, kui kõht on vahel veidi tühi ja kohe ei saa süüa.

Normaalne on süüa enamasti seepärast, et kõht on tühi. Täiesti normaalne on vahel süüa sellepärast, et tuju on hea või halb, veedetakse mõnusalt aega koos teistega või üksinda, on tähistamine või sellepärast, et lihtsalt tahaks.

Normaalne on süüa 3 korda päevas, aga ka 4 või 5 korda päevas. Normaalsed on erineva suurusega toidukorrad ja ka näksimine. Normaalne on süüa hommikul, päeval ja ka õhtul pärast kuut.

Normaalne on süüa kodus koos pere või lähedastega, normaalne on süüa koos sõpradega

Normaalne on see, kui söömine ei ole maailma kõige olulisem asi. Normaalne on mõelda sellele, mida tahaks süüa. Süüa on hea nii, et see on nauditav ja toitev ning annab sulle energiat, et tegeleda kõige muuga.