“Mul on aktiivsus- ja tähelepanuhäire!….ja siis? Mis asi?” Väga paljuski on see “ja siis” väga õige: valdavalt oled Sa tavaline noor oma oma heade ja halbade tujude, vähese ja palju energiaga. Aga samas esitab kasvamine ning elamine aktiivsus- ja tähelepanuhäirega ka väljakutseid ning vahetevahel tõelisi takistusi. Inimesed kalduvad arvama, et ATH on ainult lastel ja sellest kasvab välja. Tegelikkus on paraku erinev. Tänapäeval tehtud uuringute kohaselt kasvab kolmandik lastest ATH-st välja, ülejäänul püsivad häire sümptomid ka täiskasvanueas. Seega tuleb õppida sellega elama. Noored tunnevad sageli, et nad on ise ATH põhjustanud. Ei ole. See ei ole sinu süü.

ATH on geneetiline ja võib olla lisaks ka teistel pereliikmetel. Tegemist on pisut teistsuguse aju funkstioneerimisega.

ATH ei ole haigus. Arstid nimetavad seda häireks. Mis siis on häiritud? Häiritud on keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvale tegevusele. Lapseeas ja täiskasvanul võivad häire jooned olla mõnevõrra erinevad. Kui lastel on esiplaanil just kehaline üliaktiivsus, mistõttu nad võivad teinekord olla nagu „üleskeeratud duraceli jänesed”, siis täiskasvanutel ja noortel on see teisiti. Täiskasvanueas on kõige suuremad raskused seotud tähelepanu- ja keskendumisraskustega, hajameelsusega ning raskustega kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamisega. Raskusi võib olla ka otsuste langetamisel ja langetatud otsuse juurde jäämisel. Lisaks võib olla ATH-ga inimesel kalduvus reageerida liiga emotsionaalselt ning impulsiivselt. Selleks, et saaksid parema ettekujutuse, mis võib raskusi valmistada, võid vaadata järgnevaid küsimusi.