Pereteraapia

Toetavad ja rahuldustpakkuvad lähedased suhted on vaimse heaolu tähtsaks osaks. On leitud, et selliste suhete olemasolu vähendab leevendab stressi ning on parandab toimetulekut erinevate eluraskustega, näiteks nii vaimsete kui füüsiliste haigustega.

Perekonnapsühhoteraapia alused

Inimene ei ole üksik saar, vaid igal ajal ja igas kohas samal ajal ka suhtes millegi või kellegagi. Inimene kuulub reeglina mingisse sotsiaalsesse kooslusse ning eelkõige on selleks perekond. Perekonnapsühhoteraapias vaadeldakse perekonda kui süsteemi, kus muutus ühes pereliikmes toob kaasa muutuse kogu süsteemis ja vastupidi. Igas perekonnas on oma struktuur ning toimimismehhanismid, mis püüdlevad tasakaalu poole. Sellest kontekstist lähtuvalt võivad psüühikahäire sümptomid kanda mingit funktsiooni perekonnas või olla süsteemi kohanematuse tagajärjeks. See, millised sümptomid millisel pereliikmel mis kontekstis tekkivad on teataval määral juhuslikud ning neid saab ravida ravides suhteid perekonnas.

Lapsed ja noored pereteraapias

Laste ja noorte maailmataju ja käsitlus on täiskasvanute omast mõneti erinev, neil tuleb alles õppida toime tulema endast ning ümbritsevast tulenevate raskustega, neil on vähem kogemusi ja oskusi sellega toimetamiseks. Lastel on vähem sõnu oma enesetunde ning vajaduste kirjeldamiseks, nad kasutavad rohkem mitteverbaalset suhtlust. Kuna inimene on noorena avatum kõige uue vastuvõtmisele, on ta ümbritsevast kergemini mõjutatav, see käib nii kasulike kui ebasoovitavate mõjutuste kohta. Mida pisem on laps, seda enam on ta sõltuv oma emast, vanematest ja perekonnast, lapse heaolu sõltub paljuski oma perekonna heaolust. Inimene sünnib suhtest ja suhtesse, tema maailmapildi -ja vaate kujundamisel on lähisuhted kriitilise tähtsusega. Kui inimene jõuab noorukiikka, muutuvad eakaaslased mõnes mõttes tähtsamateks kui pereliikmed, kuid iseseisvaks saamise puhul on pere toetus selleks siiski oluline.

Laste ja noorte psüühikaprobleemide puhul on pere kaasamine efektiivse tulemuse saamiseks tarvilik samm. Pereteraapias vaadeldakse sümptomit kui sümbolit pere probleemidest – mitte lapsel ei ole viga küljes, vaid viga on tekkinud pere suhtlemismustrites. Mõne probleemi korral puudub küll ideaalne lahendus ning täielikku korda pole võimalik igal juhtumil saavutada, kuid alati on võimalik leida sobivaim lahendus hetke probleemile. Pere ja lapse erinevatel arengutasemetel võib ette tulla erinevaid raskusi, perekesksed lähenemised pakuvad välja võimalusi nendega tegelemiseks.

Kellele sobib?

Pereteraapiat saab kasutada erinevate suhteraskuste korral, näiteks paarisuhetes. Paariteraapiasse võiksid pöörduda need paarid, kes soovivad oma suhet hoida, kuid on sattunud korduvate konfliktimustrite lõksu. Mõned paarid pöörduvad teraapiasse siis, kui juba lahkuminek on enam-vähem otsustatud ning sellest võib abi olla ka lahkumineku valulisuse vähendamisel. Samas võiks teraapia peale mõelda tunduvalt varem, kui positiivne veel negatiivse üles kaalub.

Leevendust võib leida kui tasakaal perekonnas on rikutud mõne pereliikme lahkumise või lisandumise tõttu või kui perekonnas on suurem muutus aset leidnud ning sellega ei ole suudetud sobivalt kohaneda.

Pereteraapiat kasutatakse ka erinevate psüühikahäirete puhul perekonnas nagu näiteks psühhoos, bipolaarne häire, anoreksia nervosa, alkoholi kuritarvitamine.

Pereterapeudi juurde võib minna peresuhteid arutama ka üksi, kuid kindlasti on tulemuslikum minna kogu perega. Esmalt võib terapeudiga kontakti võtta ning esitada lühike probleemikirjeldus ning usaldada terapeudi hinnangut, milliste pereliikmete kohalolek oleks vajalik.

Teraapia kestus ja sagedus

Mitu korda on vaja käia ning kui sagedasti, oleneb olukorrast, milles pere parasjagu on. Esimesel kohtumisel terapeudiga on mõistlik mingi kohtumiste arv ning eesmärk kokku leppida. Tavaliselt toimub pereteraapia korra kuus või paari-kolme nädala järel. Kui perekond on suures kriisis, võivad kohtumised toimuda ka kord nädalas. Pereteraapia seanss kestab tund või poolteist tundi.

Kognitiivne käitumisteraapia

Kognitiivne käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul. Inimene mõtestab pidevalt enda ümber toimuvat. Negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid emotsioone, millele reageerib juba ka keha ja mille tulemusena hakkab inimene ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi.

Mõtted, emotsioonid, füüsilised aistingud ja käitumine on kõik omavahelises vastasmõjus ning muutus ühes valdkonnas põhjustab muutuse ka teistes.

Kognitiivseid käitumisteraapiaid on mitmeid eri liike, kasutatakse erinevaid tehnikaid, erinevate häirete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi.

Kognitiivsete käitumisteraapiate alused

Mõtlemise muutmine

KKT põhineb eeldusel, et meie mõtted tingivad meie tunded ja käitumise. Mõtted võivad soodustada halbu tundeid ja ebakohast käitumist või pärssida positiivseid tundeid ja kohast käitumist. Korrigeerides mõttemustreid, kogetakse teistsuguseid tundeid ja kehalisi aistinguid, mis julgustavad inimest käituma teisiti. Saades „siin ja praegu“ uue kogemuse osaliseks, omandatakse uued ja kasulikud toimetuleku viisid. Reaktsioonid rasketele olukordadele muutuvad seeläbi funktsionaalsemateks.

Terapeudi ja kliendi koostöö

Kuigi KKTs nagu ka teiste teraapialiikide puhul peetakse oluliseks terapeutilist suhet, ei keskenduta sellele otseselt. Terapeudiga koos selgitatakse millised on inimese eesmärgid teraapias ja käesolevas elusituatsioonis. Terapeudi abiga leitakse ja korrastatkse erinevate võtete abil mõttemustreid, mõeldakse välja sobivaid käitumiseksperimente. Treapeut on üsna aktiivne ja juhendav, aktiivsust ja katsetamisvalmidust oodatakse ka kliendilt. See on partnerite koostöö, kel ühine eesmärk. Näiteks võib olla eesmärgiks depressiooni sümptomite leevendamine, enesehinnangu parandamine. KKTs sõnastatakse eesmärgid väga täpselt ja konkreetselt, et nende saavutamist saaks jälgida ja kontrollida.

Kindel ülesehitus

KKT puhul on igal seansil kindel ja struktureeritud ülesehitus, kuhu kuulub nii mõttemustrite tuvastamine ja skematiseerimine, kui käitumiskatsete püstitamine. Terapeut tutvustab erinevaid tehnikaid, koos valitakse nende raskusaste ja elluviimise kava. Käib järjepidev ja sihipärane alternatiivide otsing ja järele proovimine. Tegevus ja muutused on suunatud olevikule.

Kodutöö

KKTs kasutatakse palju erinevate tegevuste kasulikkuse mõõtmist ning kodutööd, kus klient saab iseseisvalt oma mõtteid, tundeid ning käitumist jälgida, üles tähendada ning uusi lähenemisi katsetada.

Kuna eesmärkide saavutamiseks on vaja õppida midagi uut ning seda oma käitumisse juurutada, on vajalik, et inimene tegeleks sellega rohkem kui 45 minutit nädalas. Kodutöö kiirendab muutuste toimumist ning aitab uuel teadmisel juurduda.

Teraapia kestus ja sagedus

KKT on ajaliselt selgelt piiritletud teraapia liik. Sõltuvalt probleemi või häire iseloomust valitakse sobiv sessioonide arv, tavaliselt koosneb KKT 5-20 sessioonist. Tüüpiliselt kestab üks sessioon 45 minutit.

Kellele sobib?

KKT-d on kohandatud enamuse psüühiliste häirete raviks, eriti sobiv on see näiteks:

Ärevushäiretele
Meeleoluhäiretele
Sõltuvushäiretele
Kroonilise valu või väsimuse puhul

Müüdid

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoteraapiast ei ole abi

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Mõned inimesed on seisukohal, et lihtsalt kellegagi jutustamisest ei saa kuidagi abi olla. Psühhoteraapia ei olegi lihtsalt avatud hingega vestlus kahe inimese vahel, see põhineb teoorial, uuringutel ja kogemustel, psühhoterapeudid läbivad väga põhjaliku väljaõppe. Psühhoteraapia efektiivsuse uuringud on näidanud, et psühhoteraapia tõesti töötab. Muidugi ei mõju iga teraapia iga häire või probleemi korral ühtmoodi hästi, tuleb leida  endale õige lähenemine ning sobiv terapeut.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoteraapia on väga pikaajaline

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühhoteraapia pikkus sõltub sellest, mis on teraapia eesmärk. Mõnel juhul piisab lühiteraapiast, mis kestab 6-20 seanssi, näiteks konkreetsete probleemide või kergemate ärevushäirete puhul. Teraapia kestab aastaid juhul, kui soovitakse tegeleda sügavamate isiksust puudutavate raskustega ning ainult siis, kui inimene selleks ise valmis on.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogi juures pannakse nahkdiivanile lebama

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

See kujutluspilt põhineb ilmselt seriaalidel ja filmidel, kuid Eesti teraapiatraditsioonis on selline meetod pigem erand. Diivanil lebamist kasutatakse vaid psühhoanalüüsis. Reeglina istuvad nii terapeut kui klient/patsient tooli peal.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoog näeb teisi läbi ja analüüsib iga sõna, püüdes leida sellest tagamõtet

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühholoogid ei oska mõtteid lugeda ega ei analüüsi iga sõna, et leida sellest varjatud tagamõtet või häiret. Muidugi on teraapias või vestlusel psühholoogi tähelepanu suunatud kliendile/patsiendile. Selle eesmärk on aidata aru saada, kuidas inimene mõtleb, käitub, tunneb, kuidas need protsessid omavahel seotud on. Psühholoog ei otsi igas inimese sõnas ja liigutuses vigu, vaid aitab tähelepanu juhtida sellele, mis on, mida saaks muuta ning kuidas oma ressursse hästi ära kasutada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

 Psühhoteraapia on nõrkadele ja väga haigetele inimestele

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühhoteraapiasse minemine nõuab tavaliselt päris suurt julgust ja pühendumist, seega ei saa kuidagi arvata, et see nõrkuse märgiks olla võiks. Arusaamine, et teraapiast on abi vaid väga haigetel või raskete häiretega inimestel ei pea paika. Väga paljudel inimestel võib praeguses keerukas ühiskonnas tulla ette olukordi, kus stress muutub nii suureks, et eluga toimetulek halveneb. Teraapiast võib kasu olla kõigile, kes soovivad end paremini tundma õppida, oma potentsiaali maksimaalselt kasutada, olla terviklikum ning rohkem eluga rahul.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoog annab nõu ja ütleb ette, mida oma eluga  teha

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Iga inimene on ise enda peremees ning tal endal on kõige paremad eeldused oma elu üle otsustamiseks. Kellegi teise antud nõuanded ja soovitused ei pruugi inimesele sobida ega meele järele olla. Psühholoogi roll on aidata inimesel endast paremini aru saada ning aidata aru saada ka sellest, millised on parimad toimimisviisid erinevate probleemide lahendamiseks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Võõras inimene ei saa kuidagi aidata

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kuna psühholoogi/psühhoterapeudiga puudub varasem isiklik suhe, on tema vaatepunkt inimesele erapooletu ning vaba eelarvamustest. See olukord võimaldab näha uusi lahendusi ning juhtida tähelepanu asjaoludele, mida lähedased inimesed ei pruugi märgatagi.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogi juures käimisest jääb märk külge igaveseks

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühholoogi juures käimisest ei pruugi keegi kõrvaline inimene kunagi teada saada, kui just inimene ise ei soovi seda infot jagada. Ei inimese kolleegid, sõbrad, sugulased ega erinevad ametiasutused ei oma ligipääsu psühholoogi kabinetis toimuvale ning psühholoog on kohustatud pidama kinni konfidentsiaalsuse põhimõtetest.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogid on ise hullud

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Erinevatel psühholoogidel võivad oma eriala valikul olla erinevad põhjuseid. Üks nendest võib ka olla soov endast ja oma raskustest paremini aru saada. Hea psühholoogi/psühhoterapeudi oluliseks omaduseks on aga alati sügav huvi inimese ja tema psüühika erinevate väljenduste vastu koos erapooletu sooviga inimesi aidata.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Minevikus sobramine ei too mingit kasu

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Teatud mõttes on inimese minevik kohal ka tema olevikus. Mineviku sündmused võivad suurel määral mõjutada olevikus kogetavat. Minevikus kogetu mõju teadvustamine, lahtimõtestamine ning sellele tähenduse andmine võivad parandada toimetulekut käesolevate olukordadega ning luua võimaluse positiivseteks muutusteks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogi juures tehakse inimesi normaalseks, halliks massiks

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühholoogi juures käimise ega psühhoteraapia eesmärk ei ole muuta inimesi ühesugusteks. Pigem on eesmärk oma iseärasusi paremini tundma õppida ning olla teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Vahel võidakse arvata, et teraapia mõjub halvasti loomingulisusele. Kuigi loovust seostatakse psühhootilisusega, ei ole ju kaugeltki mitte kõik kunstiga tegelevad inimesed psühhootilises seisundis. Kunstiga tegelemine eeldab loovust ja mängulisust, mitte kannatusi ja reaalsustaju tõsiseid häireid. Psühhoteraapia võib loomingulisel inimesel aidata oma loovust paremini valdama õppida.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoteraapia töötab hästi siis, kui pärast iga seanssi on palju parem tunne

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kahjuks see nii olla ei saa. Psühhoteraapias käsitletakse sageli keerulisi ja valusaid teemasid. Nende üle kõnelemine võib tuua küll kergendust, kuid võib ka üles tuua erinevaid ebamugavaid tundeid nagu ärevus, viha, häbitunne. Vahel võib oma terapeudi peale vihaseks saada. Nendest tunnetest tuleb kindlasti rääkida ning see omakorda viib teraapiaprotsessi edasi.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Pereteraapias selgitatakse välja, kes pereliikmetest probleemides süüdi on

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Pereteraapias vaadeldakse suhtemustreid, mis on ebakohased ja põhjustavad stressi kogu perele. Suhted on alati vastastikused ning nendes on vähemalt kaks osapoolt. Sellises olukorras saab süüdi või halb olla mingi konkreetne suhtemuster, mida on võimalik parema vastu vahetada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Pereteraapiasse tasub minna siis, kui ollakse juba lahku minemise äärepeal

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Paljud paarid lähevad teraapiasse viimase võimalusena enne lahku minekut. Saadakse küll aru, et kõige mõistlikum on lahku minna, kuid soovitakse veel pereteraapiast ka läbi käia, ehk leidub mõni imeline lahendus. Vahel harva saab mõlema osapoole soovi korral ka sellises olukorras suhet parandada. Sageli pöördudakse aga teraapiasse liiga hilja, siis on võimalik arutada ainult selle üle, kuidas võimalikult valutult lahku minna.

Paari- või pereteraapiasse on soovitav pöörduda juhul, kui suhted tekitavad stressi. Stressi tekitavaid suhteid on soovi korral võimalik kohandada igati mõnusaiks ning rahulolu pakkuvateks.

Ärevushäirete ravi

Sageli inimesed häbenevad vaimse tervise raskuseid ning näevad neid väga erinevalt kehalistest haigustest. Paljud arvavad, et psüühikaprobleemidega inimene on nõrgem, rumalam või kehvem kui need, kellel selliseid häireid ei ole. Seda nimetatakse vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste häbimärgistamiseks ehk stigmaks.
Stigma tõttu juhtub päris sageli, et inimesed väldivad oma vaimsele tervisele mõtlemist, probleemide tunnistamist ja asjakohase abi otsimist.

Tegelikult on vaimse tervise häired suuresti samasugused nagu kehalise tervise häired. Inimene ei saa ise valida, kas ta haigestub ühte või teise haigusesse ning haigestumine ei tähenda, et inimene on nõrk, saamatu või teistest kehvem. Vaimse tervise häired on osaliselt või täielikult ravitavad või leevendatavad. Ravi on kiirem ja tulemuslikum, kui pöörduda abi saama pigem varem kui hiljem.

Kognitiivne käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul. Inimene mõtestab pidevalt enda ümber toimuvat. Negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid emotsioone, millele reageerib juba ka keha ja mille tulemusena hakkab inimene ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi.

Mõtted, emotsioonid, füüsilised aistingud ja käitumine on kõik omavahelises vastasmõjus ning muutus ühes valdkonnas põhjustab muutuse ka teistes.

Kognitiivseid käitumisteraapiaid on mitmeid eri liike, kasutatakse erinevaid tehnikaid, erinevate häirete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi.

Kognitiivsete käitumisteraapiate alused

Mõtlemise muutmine

KKT põhineb eeldusel, et meie mõtted tingivad meie tunded ja käitumise. Mõtted võivad soodustada halbu tundeid ja ebakohast käitumist või pärssida positiivseid tundeid ja kohast käitumist. Korrigeerides mõttemustreid, kogetakse teistsuguseid tundeid ja kehalisi aistinguid, mis julgustavad inimest käituma teisiti. Saades „siin ja praegu“ uue kogemuse osaliseks, omandatakse uued ja kasulikud toimetuleku viisid. Reaktsioonid rasketele olukordadele muutuvad seeläbi funktsionaalsemateks.

Terapeudi ja kliendi koostöö

Kuigi KKTs nagu ka teiste teraapialiikide puhul peetakse oluliseks terapeutilist suhet, ei keskenduta sellele otseselt. Terapeudiga koos selgitatakse millised on inimese eesmärgid teraapias ja käesolevas elusituatsioonis. Terapeudi abiga leitakse ja korrastatakse erinevate võtete abil mõttemustreid, mõeldakse välja sobivaid käitumiseksperimente. Terapeut on üsna aktiivne ja juhendav, aktiivsust ja katsetamisvalmidust oodatakse ka kliendilt. See on partnerite koostöö, kel ühine eesmärk. Näiteks võib olla eesmärgiks depressiooni sümptomite leevendamine, enesehinnangu parandamine. KKTs sõnastatakse eesmärgid väga täpselt ja konkreetselt, et nende saavutamist saaks jälgida ja kontrollida.

Kindel ülesehitus

KKT puhul on igal seansil kindel ja struktureeritud ülesehitus, kuhu kuulub nii mõttemustrite tuvastamine ja skematiseerimine, kui käitumiskatsete püstitamine. Terapeut tutvustab erinevaid tehnikaid, koos valitakse nende raskusaste ja elluviimise kava. Käib järjepidev ja sihipärane alternatiivide otsing ja järele proovimine. Tegevus ja muutused on suunatud olevikule.

Kodutöö

KKTs kasutatakse palju erinevate tegevuste kasulikkuse mõõtmist ning kodutööd, kus klient saab iseseisvalt oma mõtteid, tundeid ning käitumist jälgida, üles tähendada ning uusi lähenemisi katsetada.

Kuna eesmärkide saavutamiseks on vaja õppida midagi uut ning seda oma käitumisse juurutada, on vajalik, et inimene tegeleks sellega rohkem kui 45 minutit nädalas. Kodutöö kiirendab muutuste toimumist ning aitab uuel teadmisel juurduda.

Teraapia kestus ja sagedus

KKT on ajaliselt selgelt piiritletud teraapia liik. Sõltuvalt probleemi või häire iseloomust valitakse sobiv sessioonide arv, tavaliselt koosneb KKT 5-20 sessioonist. Tüüpiliselt kestab üks sessioon 45 minutit.

Kellele sobib?

KKT-d on kohandatud enamuse psüühiliste häirete raviks, eriti sobiv on see näiteks:

Ärevushäiretele
Meeleoluhäiretele
Sõltuvushäiretele
Kroonilise valu või väsimuse puhul

Järk-järgult ning turvaliselt kokkupuutumine ärevust tekitavate olukordadega.

Võimaldab läbi töötada traumaga seonduvad valusad mälestused ning vähendada neist tulenevate sümptomite mõju toimetulekule.

Toetavad ja rahuldustpakkuvad lähedased suhted on vaimse heaolu tähtsaks osaks. On leitud, et selliste suhete olemasolu vähendab leevendab stressi ning on parandab toimetulekut erinevate eluraskustega, näiteks nii vaimsete kui füüsiliste haigustega.

Perekonnapsühhoteraapia alused

Inimene ei ole üksik saar, vaid igal ajal ja igas kohas samal ajal ka suhtes millegi või kellegagi. Inimene kuulub reeglina mingisse sotsiaalsesse kooslusse ning eelkõige on selleks perekond. Perekonnapsühhoteraapias vaadeldakse perekonda kui süsteemi, kus muutus ühes pereliikmes toob kaasa muutuse kogu süsteemis ja vastupidi. Igas perekonnas on oma struktuur ning toimimismehhanismid, mis püüdlevad tasakaalu poole. Sellest kontekstist lähtuvalt võivad psüühikahäire sümptomid kanda mingit funktsiooni perekonnas või olla süsteemi kohanematuse tagajärjeks. See, millised sümptomid, millisel pereliikmel, mis kontekstis tekkivad, on teataval määral juhuslikud ning neid saab ravida ravides suhteid perekonnas.

Lapsed ja noored pereteraapias

Laste ja noorte maailmataju ja käsitlus on täiskasvanute omast mõneti erinev, neil tuleb alles õppida toime tulema endast ning ümbritsevast tulenevate raskustega, neil on vähem kogemusi ja oskusi sellega toimetamiseks. Lastel on vähem sõnu oma enesetunde ning vajaduste kirjeldamiseks, nad kasutavad rohkem mitteverbaalset suhtlust. Kuna inimene on noorena avatum kõige uue vastuvõtmisele, on ta ümbritsevast kergemini mõjutatav, see käib nii kasulike kui ebasoovitavate mõjutuste kohta. Mida pisem on laps, seda enam on ta sõltuv oma emast, vanematest ja perekonnast, lapse heaolu sõltub paljuski oma perekonna heaolust. Inimene sünnib suhtest ja suhtesse, tema maailmapildi -ja vaate kujundamisel on lähisuhted kriitilise tähtsusega. Kui inimene jõuab noorukiikka, muutuvad eakaaslased mõnes mõttes tähtsamateks kui pereliikmed, kuid iseseisvaks saamise puhul on pere toetus selleks siiski oluline.

Laste ja noorte psüühikaprobleemide puhul on pere kaasamine efektiivse tulemuse saamiseks tarvilik samm. Pereteraapias vaadeldakse sümptomit kui sümbolit pere probleemidest – mitte lapsel ei ole viga küljes, vaid viga on tekkinud pere suhtlemismustrites. Mõne probleemi korral puudub küll ideaalne lahendus ning täielikku korda pole võimalik igal juhtumil saavutada, kuid alati on võimalik leida sobivaim lahendus hetke probleemile. Pere ja lapse erinevatel arengutasemetel võib ette tulla erinevaid raskusi, perekesksed lähenemised pakuvad välja võimalusi nendega tegelemiseks.

Kellele sobib?

Pereteraapiat saab kasutada erinevate suhteraskuste korral, näiteks paarisuhetes. Paariteraapiasse võiksid pöörduda need paarid, kes soovivad oma suhet hoida, kuid on sattunud korduvate konfliktimustrite lõksu. Mõned paarid pöörduvad teraapiasse siis, kui juba lahkuminek on enam-vähem otsustatud ning sellest võib abi olla ka lahkumineku valulisuse vähendamisel. Samas võiks teraapia peale mõelda tunduvalt varem, kui positiivne veel negatiivse üles kaalub.

Leevendust võib leida kui tasakaal perekonnas on rikutud mõne pereliikme lahkumise või lisandumise tõttu või kui perekonnas on suurem muutus aset leidnud ning sellega ei ole suudetud sobivalt kohaneda.

Pereteraapiat kasutatakse ka erinevate psüühikahäirete puhul perekonnas nagu näiteks psühhoos, bipolaarne häire, anoreksia nervosa, alkoholi kuritarvitamine.

Pereterapeudi juurde võib minna peresuhteid arutama ka üksi, kuid kindlasti on tulemuslikum minna kogu perega. Esmalt võib terapeudiga kontakti võtta ning esitada lühike probleemikirjeldus ning usaldada terapeudi hinnangut, milliste pereliikmete kohalolek oleks vajalik.

Teraapia kestus ja sagedus

Mitu korda on vaja käia ning kui sagedasti, oleneb olukorrast, milles pere parasjagu on. Esimesel kohtumisel terapeudiga on mõistlik mingi kohtumiste arv ning eesmärk kokku leppida. Tavaliselt toimub pereteraapia korra kuus või paari-kolme nädala järel. Kui perekond on suures kriisis, võivad kohtumised toimuda ka kord nädalas. Pereteraapia seanss kestab tund või poolteist tundi.

Ärevushäirete ravis kasutatakse erinevaid antidepressante.

Lühiajaliseks sümptomide leevendamiseks kasutatakse bensodiasepiine. Need on rahustid, mida tohib kasutada vaid lühiajaliselt, kuna nad võivad tekitada sõltuvust.

Lisavõimalused psühhoosi ravis

Loovteraapia

Loovteraapia pakub võimalusi ennast väljendada ka juhtudel, kus oma siseelust kõnelemine ja selle üle arutlemine on raske.

Kognitiivne remediatsioon ehk ajutreening

Kognitiivse remediatsiooni ülesandeks on aju treenida – nagu füüsilist keha ja lihaseid, nii võib ka ajutegevust tugevdada ja paremasse vormi viia.

Kognitiivne remediatsioon võimaldab parandada vaimse tegevuse valdkondi, mis haiguse tõttu või varemgi on kehvaks jäänud, näiteks keskendumisvõimet ja mälu.

Tegevusteraapia

Tegevusteraapia on oluline vahend aktiivsuse suurendamisel. Niiteraapia vormis tegevused  kui lihtsalt aktiivne olemine kiirendavad paranemist.

Psühhoosi ravi: Psühhoteraapia

Psühhoteraapia vorm ja sagedus oleneb nii seisundist kui inimese isiklikest eelistustest ja vajadustest ning tervishoiusüsteemi võimalustest. Koos oma ravimeeskonna ja pereliikmetega saab otsustada, milline teraapia valida.

Pereteraapia ja perekonna teavitamine haiguse kohta

On leitud, et raskem kriis perekonnas kestab ligikaudu pool aastat, selle aja jooksul kohanetakse haiguse kohaloluga peres, tehakse ümberkorraldusi nii praktilises elus kui üldisemates arusaamades. Paralleelselt on kindlasti vaja pereliikmeid toetada, teha neile kättesaadavaks kohane info, arutada käesolevaid raskusi. Vahel vajavad ka pereliikmed psühhiaatrilist abi või kogu pere pikemaajalist pereteraapiat.

Grupipsühhoteraapia

Grupis saab toetust üksteiselt, saab arutada teemasid, mis on ühised psühhoosi põdenute puhul. Toetusgrupis võib käia nii haiglas olles kui ka edaspidi.

Individuaalne teraapia

Individuaalne teraapia võib olla näiteks toetav psühhoteraapia, kus tegeletakse käesoleval hetkel oluliste teemade ja probleemidega. Kognitiivne käitumisteraapia pakub võimalusi valida konkreetne probleem, millega tegeleda.