Söömishäirete põhjused

Söömishäired arenevad erinevate tegurite koostoimimisel.

Ühiskonna mõju.

Mitmetes kultuurides peetakse kõhnust ja saledust väga oluliseks. Kõhnus tähendab paljudes ühiskondades ilu, edukust, õnne ja enesekontrolli. Suurema osa naiste jaoks ei ole ülikõhnus bioloogiliselt ja geneetiiselt loomulik ega saavutatav. Sellest tekib konflikt ning rahulolematus oma kehakaalu ja -kujuga.

Kuigi traditsiooniliselt on söömishäired peamiselt mõjutanud tüdrukuid ja naisi, on viimastel aastatel kasvanud kõhnuse surve ka meestele.

Lisaks on mitmeid elukutseid (tantsimine, modellindus, mitmed spordialad), kus avaldatakse survet teatud kehakaalu ja välimuse säilitamiseks.

Psühholoogilised faktorid.

Psühholoogilised omadused, mis võivad soodustada anorexia nervosa arengut:

  • madal enesehinnang
  • saamatuse tunne
  • pidev rahulolematus oma kehaga
  • depressioon
  • raskused oma tunnete väljendamisel
  • jäigad mõtlemisviisid
  • kontrollivajadus
  • perfektsionism
  • kalduvus konflikti vältida
  • vajadus tunda end erilise või ainulaadsena

Keerulised lähisuhted, probleemid pärtiolupere suhetes.

Võimalik, et suhted päritoluperes on olnud pingelised ja mingil viisil inimesele sobimatud – seda saab selgitada ning parandada pereteraapias.

Elumuutused.

Elu muutvad sündmused võivad vallandada söömishäire inimestel, kes on erinevatel põhjustel sellele juba vastuvõtlikud. Sellised vallandavad sündmused võivad olla teismeea algus, kooli või töökoha vahetus, raskused koolis või tööl, lähedase suhte katkemine, armastatud inimese kaotus.
Ka dieedi pidamine ja kaalu langetamine võivad vallandada anorexia nervosa.

Geneetilised faktorid.

Anorexia nervosa tabab 8 korda sagedamini inimesi, kelle sugulaste hulgas on anorexia nervosa all kannatajaid. Eksperdid siiski ei tea, millest selline muster on tingitud.
On ka teada, et anorexia nervosasse haigestuvad sagedamini noored inimesed sellistest perekondadest, mille liikmed põevad depressiooni või kuritarvitavad alkoholi.
Teadlased üritavad leida spetsiifilisi geene, mis võiksid olla seotud anorexia nervosa arenguga.

Bioloogilised põhjused

Paljudes uuringutes on leitud, et anorexia nervosa on seotud hüpotalaamuse talitluse häirumisega. Hüpotalaamus on peaaju osa, mis reguleerib inimese ainevahetuse protsesse.
On ka uuringuid, milles on leitud neurotransmitterite (närvisüsteemis informatsiooni edastamise ained) tasakaalu häirumist peaajus.

Psühhoosi põhjused

Nagu paljude teiste haiguste puhul, ei ole teada psühhoosi kindlaid tekkemehhanisme, vaja on mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemist.

Kui inimese mõlemal vanemal on skisofreenia diagnoos, siis tõenäosus, et ta ei haigestu sellesse haigusesse, on natukene üle 50%. Neil, kel suguvõsas seda haigust on, on suurem tõenäosus haigestuda kui teistel inimestel. Põhimõtteliselt võib tekkida psühhoos igal inimesel, sõltumata tema intellektist, rahvusest, soost, vanusest või majanduslikust seisust.

Kriisid elus ja stressi tekitavad sündmused.

Sageli tekib esmakordne psühhoosi episood arengufaasis, kus inimesel on käsil iseseisvumine oma perest. Nagu teisigi haigusi, võib ka psühhoosi vallandada stressi tekitav olukord. Tavaliselt on see seotud mõne elumuutusega, koormuse tõusuga, pingeliste suhetega.

On leitud, et suurem võimalus psühhoosi haigestuda on neil, kes on kasvanud linnakeskkonnas ning teise põlvkonna immigrantidel.

Erinevad narkootilised ained, eelkõige kanep, kuid ka  hallutsinogeensed seened, amfetamiin, kokaiin ning alkohol võivad olla psühhoosi vallandavateks teguriteks.

Psühhoosi on uuringutes siiani seostatud eelkõige virgatsaine dopamiiniga, selle taseme muutustega otsmikusagaras ja teistes aju osades. Haigestumise risk on suurem neil, kellel on varases arengus tekkinud ajukahjustus.

On leitud, et haigestunute perekonnas on sagedasem kriitiline, halvustav või isegi vaenulik suhtlemisstiil, samuti on leitud ignoreerivat, vähese soojusega suhtlemist.