Psühholoogi juures

Psühholoogia on teadus, mis uurib vaimseid protsesse, käitumisi ja nende vahelisi seoseid. Psühholoogial on palju erinevaid harusid, psüühikahäirete uurimise ja ravimisega tegeleb kliiniline psühholoogia.

Psühholoog – on lõpetanud psühholoogia eriala õppekava mõnes akrediteeritud õppekavaga ülikoolis. Psühholoogi töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Näiteks võib tema poole pöörduda kui on probleeme enesehinnangu, enesekehtestamise või karjäärivalikuga.

Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema poole võib pöörduda, kui on vaja välja selgitada, kas inimesel on mõni psüühikahäire, teha selleks teste ja uuringuid. Samuti on kliinilise psühholoogi tööks erinevate häirete ravimine ja sümptomite leevendamine.

Psühhoterapeut – on lõpetanud  kas psühholoogia või psühhiaatria(või mõnel juhul ka muu eriala, kus on piisavalt psühholoogia alast koolitust nt sotsiaaltöötaja) eriala, kuid lisaks läbinud ka spetsiaalse psühhoteraapia koolituse, näiteks kognitiivne käitumisteraapia, perekonnapsühhoteraapia või psühhodünaamiline teraapia.

Kuhu minna?

Psühholooge töötab põhiliselt kahte tüüpi asutustes – haiglates-polikliinikutes ja eravastuvõtus. Kui on soov saada psühholoogi konsultatsiooni või psühhoteraapiat haigekassa raha eest, on vajalik psühhiaatri või perearsti saatekiri. Eravastuvõttu saab konsultatsiooni aja tõenäoliselt kiiremini. Haiglates ja polikliinikutes maksab psühholoogi teenuse eest Haigekassa, kuid ka mõnes eravastuvõtus on sama võimalus.

Kuidas leida? Mis on valiku juures oluline?

Psühholoogi otsida võib kasvõi internetist või uurida tuttavate kogemusi. Mõtlema peaks, millisele inimesele oleks kergem rääkida, kas mehele või naisele, samast või erinevast põlvkonnast inimesele. Inimesed on väga erinevad, nii ka psühholoogid. Psühholooge on erinevast vanusest, soost, neil on erinev väljaõpe, väärtused, uskumused, kogemused, maailmapilt. Oluline on leida inimene, kes just sinule hästi sobiks.

Kliinilised psühholoogid

Pereterapeudid

Kognitiivse käitumisteraapia terapeudid

Eelkõige töötab psühholoogi juures käies nn terapeutiline suhe, see tähendab usaldust ja valmidust koostööks. Nagu ka muudes elusituatsioonides, ei pruugi iga psühholoogiga suhtlemine lihtsalt klappida. Psühholoogiga kohtudes peaks lisaks tema väljaõppe kohta uurimise proovima aru saada, kas tegemist on inimesega, kellega ollakse valmis oma isiklikke mõtteid jagama. Kui tundub, et mitte, siis on mõistlikum leida teine psühholoog. Solvumist ei tasu karta, mõni inimene lihtsalt ei klapi teisega kokku. Samas peab arvestama, et nagu ka teiste suhete puhul, ei pruugi täielik usaldus kiiresti tekkida, esmalt peab inimest pisut rohkem nägema ja tundma õppima.

Peaks ka proovima eelnevalt välja mõelda, kas pöördute mõne käesolevalt ägeda probleemiga või püsiva raskusega, kas olete valmis käima pikemat aega või mõned üksikud korrad. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku kohtumiste eesmärk, kestus, sagedus, maksumus ning muud võimalikud olulised tingimused.

Tavaliselt on psühholoogid õppinud ka mõnd liiki psühhoteraapiat. Põhilised psühhoteraapia liigid, mida erinevate häirete ravis kasutatakse, on pereteraapiakognitiivne käitumisteraapia ja psühhodünaamiline teraapia. Erinevaid teraapia liike on sadu ja mitmed neist on ka Eestis esindatud, kuid nimetatud kolm on leidnud enam teaduslikku tõestust, et need tõepoolest mõjuvad. Teised teraapia liigid võivad küll hästi sobida enesearendamiseks ning rehabilitatsiooniks. Enne teraapiasuhtesse astumist on oluline välja selgitada, kas teraapia on tõenduspõhine, millised kogemused on terapeudil ning milline on antud teraapialiigi väljaõpe. Reeglina eeldab psühhoterapeutiline väljaõpe aastetepikkust koolitust, laialdasi teadmisi psühholoogias ning supervisiooni.

Uuringud

Lisaks psühoteraapiale ning nõustamisele saab psühholoogi juures teha ka erinevaid uuringuid. Vahel võib uuringutele suunata arst, kui on vaja diagnoosi täpsustada või hinnata mõnd psüühika aspekti. Uuringutele võib ka inimene ise pöörduda, kui on soovi enda kohta rohkem teada saada. Leida endas tugevaid külgi, mida saab enda heaks kasutada või nõrku külgi, mida on võimalik arendada.

Uuringuid teostatakse vastavalt testi spetsiifikale erineval viisil, põhiliselt kasutatakse paber-pliiats meetodit, kuid mõned testid on ka arvutiseeritud. Osa teste saab teha instruktsiooni järgi iseseisvalt, suurem osa testidest tehakse koos psühholoogiga.

Uuritakse näiteks:

  • Kognitiivseid funktsioone nagu mälu, tähelepanu, mõttekäigu iseärasused
  • Neurokognitiivseid funktsioone nagu reaktsioonikiirus, täidesaatvad funktsioonid, erinevad mälu liigid
  • Vaimseid võimeid, intelligentsust
  • Isiksust erinevate isiksuse uurimise meetoditega
  • Emotsionaalset seisundit
  • Elukvaliteeti

Konfidentsiaalsus

Üks psühholoogide eetikakoodeksi põhipunkte on konfidentsiaalsus. See tähendab, et psühholoog kaitseb talle avaldatud isiklikku informatsiooni, dokumenteerib sellest ainult asjakohase ning ei avalda saadud informatsiooni ilma kliendi/patsiendi nõusolekuta.

Konfidentsiaalsust võib murda ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Seaduste järgi võib teatud infot avaldada kolmandatele isikutele juhul kui on tekkinud oht kellegi elule või tervisele. Näiteks juhul kui klient/patsient on teatanud soovist ennast tappa või kellelegi teisele tõsiselt viga teha, võib psühholoog võtta ühendust inimese lähedaste või politseiga. Sellisel juhul avaldab psühholoog siiski ainult asjasse puutuvat infot,  mitte teraapia käigus või vestlustel ilmsiks tulnud isikliku elu detaile.

Infot vastuvõtul või teraapias käimise kohta tuleb psühholoogil anda ka siis kui vastava ametliku järelpärimise teeb politsei.

Muudel juhtudel ei avalda psühholoog mitte mingit infot inimese kohta (isegi mitte selle kohta, et temaga kokkupuuteid on), ilma inimese enda nõusolekuta. Ei inimese tööandjale, sugulastele, tuttavatele, ega ammugi omaenda tuttvatele.

Teatud informatsioon psühholoogi vastuvõtul käimise või teraapia kohta võidakse salvestada ka elektrooniliselt inimese isklikus e-terviseloos. Seal on inimesel endal võimalik piirata juurdepääsu andmetele, piirata saab ligipääsu nii kõigile meditsiiniandmetele kui ka valitud dokumentidele.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile. Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kuulda tasub võtta ka lähedaste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid. Kui esineb näiteks üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub juba enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida.  Abi tasub viivitamata otsida sel juhul, kui pähe tükivad enesetapumõtted või isegi plaanid!

5 sammu paranemise teel:

1. Samm

Otsustan, et minu psüühiline seisund on muutunud ja see häirib.

2. Samm

Panen kinni aja sobiva spetsialisti juurde:

a) perearst:

Perearst saab kirjutada ravimeid ning teha uuringuid võimalike kehaliste haiguste osas, mis samuti vaimse tervise häirele sarnaseid sümptome võivad põhjustada. Kiire tegutsemise võimalus! Sobilik kasutada eriti juhul, kui on perearstiga hea kontakt. Perearst saab ka teraapiafondi kaudu suunata psühhoteraapiasse.

b)kriisiabi või valvepsühhiaater:

Esmane abi mõne tunni jooksul, vajadusel saab seda kaudu ka kiiresti haiglaravile. Meeles tuleb pidada asjaolu, et reeglina ei piisa ühest kiirvisiidist! Erakorraline psühhiaatriline abi on tasuta.

Erakorraline abi on 24 h kättesaadav suuremates linnades:

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 14
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95

c)psühhiaatri vastuvõtt polikliinikus:

Psühhiaatrile saab aja kinni panna lihtsalt helistades polikliiniku registratuuri, saatekirja vaja ei ole. Psühhiaater saab hinnata seisundit, anda sobilikke soovitusi raviks, määrata retseptiravimeid, suunata psühhoteraapiasse.  Arvestada tuleb asjaoluga, et vastuvõtule pääsemine võib võtta aega, kuna ravijärjekorrad on kõigil eriarstidel. Võib läbi helistada eri polikliinikute registratuure, et saada esimest võimalikku aega, aga umbes kuu või kahega võib reeglina arvestada. Haigekassa kindlustuse olemasolul tuleb üle 18aastastel maksta visiiditasu 5 eurot.

d)kliinilise psühholoogi vastuvõtt polikliinikus:

Vaja on saatekirja psühhiaatrilt. Kliiniline psühholoog saab seisundit hinnata, anda soovitusi raviks, suunata vajadusel psühhiaatri vastuvõtule, kuid ravimeid ei kirjuta. Haigekassa kindlustuse olemasolul tuleb üle 18aastastel maksta visiiditasu 5 eurot.

e)eravastuvõtt psühhiaatril, kliinilisel psühholoogil:

Ravivõimalused samad, mis polikliinikutes, kuid vastuvõtud on tasulised, saatekirja vaja ei ole. Vahel on eravastuvõtus ja- kliinikutel ka lepingud Haigekassa või kohaliku omavalitsusega, mis tähendab, et vaid osa ravikuludest tuleb endal tasuda. Eravastuvõtus võib olla ka võimalust saada Töötukassa või Ohvriabi suunamisel, seda tasub vastavst asutusest uurida. Ravijärjekorrad on eravastuvõttudes reeglina lühemad kui polikliinikutes.

f) kui enesetunne on nii halb, et ei suuda ise spetsialisti otsida,

tasub seda lasta teha mõnel lähedasel, abi otsimisel  tuge leida Peaasi.ee lehelt või helistada kriisiabi telefonile.

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
Lasteabi: 116111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)

Lähisuhte vägivald: Tallinn 53969834, Tartu 56 824 768 (24 h)

Samuti võib sellisel juhul, ning eriti kui enesetapumõtted peale tükivad, kutsuda endale kiirabi – helistada numbril 112.

NB! Kui esmakontakt spetsialistiga miskipärast ei suju, siis tähendab see seda, et tuleb leida mõni teine asjatundja, kes sobib. Nii nagu ükskõik millised inimestevahelised kokkupuuted ja suhted  – kõik lihtsalt ei sobi omavahel kokku.

3. Samm

Seni, kuni ootan vastuvõtule pääsemist, loen vaimse tervise kohta ning kasutan vähemalt mõnda soovitust enda aitamiseks. Uurin, kuidas parandada oma und, toiuda tervislikult ja regulaarselt, liikuda piisavalt ning olen ühenduses teiste inimestega.

4. Samm

Lähen kokkulepitud vastuvõtule. Kui üksi on raske minna, võtan kaasa mõne lähedase.

5. Samm

Ütlen endale “aitäh” – esimesed neli sammu paranemise teel on juba tehtud!

Kuidas kiiremini paraneda ja oma tervist hoida?

Pööra tähelepanu oma keha seisukorrale – kehaline ja vaimne tervis on omavahel väga tugevalt seotud!

Toitumine: Toit peaks olema mitmekesine, tervislik ja söögikorrad regulaarsed. Küsi tervisliku toitumise kohta oma ravimeeskonnast või loe lähemalt www.toitumine.ee lehelt.

Uni: Seisa hea selle eest, et magaksid igal ööl vähemalt 8 tundi. Kui sul on raskusi magamajäämisega, uni on katkendlik või midagi muud häirib und, räägi sellest kindlasti oma ravimeeskonnas.

Liikumine: Liikumine teeb tuju paremaks, aitab kehakaalu kontrolli all hoida ja ennast rahulikumana tunda. Leia just endale sobiv viis liikuda vähemalt kaks tundi nädalas, 20 minutit päevas. Mida rohkem liikumist, seda parem.

Hoia suhteid, see aitab parandada meeleolu, tunda end enesekindlamana ja kiirendab paranemist! Mis peamine – ära jää üksi!

Suhted lähedastega: Head suhted perekonnas vähendavad pingeid ja loovad kodus rahuliku ja tasakaaluka õhkkonna. Seda on tervenemiseks hädasti tarvis. Seepärast arutage peresuhete üle ka oma ravimeeskonnaga.

Sõbrad ja tuttavad: Pärast haigusepisoodi tuleb uuesti harjuda erinevate suhtlemisolukordadega ning värskendada suhteid sõpradega. See annab juurde enesekindlust ning tekitab paremat meeleolu.

Ravimeeskond: Kasuta ära võimalusi, mida pakuvad ravimeeskonna liikmed, proovi teha nendega koostööd ja leida ühist keelt. Vestlustel saab arutada tekkinud raskuste üle ning küsida ära küsimused, mis seoses haigestumisega on tekkinud. Küsige täpsemalt ka oma haiguse kohta ning paluge viidata kohtadele, kust saab selle kohta teavet. Samuti saab ravimeeskonnaga arutada selle üle, milliste vahenditega ja mida tehes on võimalik kiiremini paraneda. Ravimeeskonna spetsialistid on õppinud pikki aastaid, et osata ravida psüühikaprobleeme ning nende eesmärk on aidata sul paraneda.

Võta elust osa! Osalemine tegevustes, kus on ka teisi inimesi, parandab tuju ja annab lootust. Võimalusel liitu mõne tugigrupiga või osale päevakeskuste tegevuses. Vaata, kas sinu ümbruses on võimalusi vabatahtlikuks tööks: www.vabatahtlikud.ee, www.onnepank.ee. Kui tervis lubab, siis võiksid kindlasti käia tööl, koolis, võtta osa kursustest ja õppida midagi uut.

Kui sul tekivad mustad mõtted, siis ära jäta neid enda teada, vaid räägi neist teistele!

Treeni oma aju! Loe ajalehti, ajakirju, raamatuid, käi kinos, kontserdil ning muudel meeldivatel üritustel. Proovi leida tegevusi, mis on jõukohased ja meeliköitvad. Lisaks meeldivatele elamustele aitab see parandada tähelepanu, keskendumisvõimet, mälu ja meeleolu.

Vähenda võimalusi haiguse uueks ägenemiseks! Ära tarvita alkoholi ega narkootikume. Alkoholi ja ravimite koos tarvitamine võib tekitada ebameeldivaid, hirmutavaid ja tervisele ohtlikke seisundeid. Ravimite mõju võib alkoholi mõjul tugevneda või väheneda. Narkootikumid võivad kergesti põhjustada haiguse ägenemist ning ka ravimite toime ei pruugi olla enam piisav.

Lase ravimitel oma tööd teha. Ravimite võtmise annuseid ja sagedust tohib muuta kokkuleppel raviarstiga. Kui tekib mõte seda teha, tuleb kindlasti temaga nõu pidada. Kui ilmnevad ravimite ebameeldivad kõrvaltoimed, tasub selle üle kindlasti arutada, et leida sobivam lahendus. Kui sa ei võta ravimeid arsti määratud korra järgi, võib haigus ägeneda ning seisund halveneda. Iga uue ägenemise järel on paranemisprotsess aeganõudvam ning vaevalisem.

Psühhoosi ravi: Ravimid

Psühhoosi ravis kasutatakse antipsühhootikume. Antipsühhootikumid  mõjutavad esmajoones kesknärvisüsteemi, dopamiinisüsteemi ja seekaudu ka teisi ajuaineid ja -süsteeme. Antipsühhootikume jaotatakse konventsionaalseteks (vanemad) ja atüüpilisteks (uuemad). Vanemad ja uuemad antipsühhootikumid mõjuvad ajuretseptoritele erinevalt. Vanemat tüüpi antipsühhootikumid mõjutavad peamiselt dopamiini süsteemi, uuemat tüüpi antipsühhootikumid (atüüpilised) mõjutavad vähemal määral ka serotoniini süsteemi teatud aju piirkondades. Taju ja mõtlemise häireid (nn positiivseid sümptome) leevendav toime ilmneb dopamiini 2. tüüpi retseptorite blokeerimise kaudu ning see omadus on ühine kõigile antipsühhootikumidele.

Antipsühhootikumid võivad olla eri vormides, kuigi toime on suures osas sarnane. Põhiliselt on ravimid tablettide kujul. Osadel ravimitel on võimalus seda manustada vedeliku vormis, osad tabletid on suus lahustuvad. Osadel ravimitel on olemas süstitavad vormid, neid nimetatakse ka depooravimiteks. Viimaste eeliseks on see, et neid saab manustada harvem (1-2 x kuus) ning mõnikord on neil ka vähem kõrvaltoimeid.

Konventsionaalsed (vanad) antipsühhootikumid

Nimetused: haloperidool, flupentiksool, zuklopentiksool, kloorpromasiin. Mõjuvad peamiselt taju- ja mõtlemishäiretele (nn positiivsetele sümptomitele)

Atüüpilised (uued) antipsühhootikumid

Nimetused: klosapiin, risperidoon, olansapiin, sertindool, kvetiapiin, aripiprasool, ziprasidoon, amisulpiriid.

Mõjutavad lisaks taju- ja mõtlemishäiretele arvatavalt ka tundeid ja vaimseid võimeid, vähesel määral motivatsiooni ja tahet (nn negatiivseid sümptomeid).

Antipsühhootikumide kõrvaltoimed

Igal ravimil on mõju ning lisaks ka kõrvaltoime. Kõrvaltoimete väljendumine ei ole ette teada, mõni inimene ei tunne neid üldse, mõnel on need tunda juba esimesest päevast alates. Kui kahtlustad, et sul on väljendunud mõni kõrvaltoime, räägi sellest oma psühhiaatri või vaimse tervise õega esimesel võimalusel. Kui sul esinevad ravimite kõrvaltoimed, mis sind häirivad, siis on võimalik, et ravimit peab vahetama.

Tavalisemad kõrvaltoimed:

  • uimasus, unisus
  • söögiisu ja kaalutõus
  • suu kuivus
  • kõhukinnisus
  • raskused urineerimisel
  • südame pekslemine

Neuroloogilised kõrvaltoimed, mida esineb vanade antipsühhootikumide kasutamisel oluliselt rohkem kui uute puhul:

Liigutuste aeglustumine, jäikus liigestes ja lihastes, miimika vähenemine, kõndimisel väike samm ja käte kaasliigutuste puudumine, sülje eritamise suurenemine, füüsiline paigalpüsimatus, psüühiline rahutus, lihaste ja lihasgruppide tõmblused.

Esineda võib ka teisi kõrvatoimeid, nende kohta saad lugeda ravimi infolehelt.

Teised ravimid

Psühhooside ravis soovitatakse vajadusel lisaks antipsühhootikumidele ka teist tüüpi ravimeid. Antidepressante kasutatakse depressiooni ja ärevuse sümptomite leevendamiseks. Kasutada võidakse ka meeleolu stabilisaatoreid, et tasakaalustada meeleolu. Lühiajaliselt kasutatakse vahel ka rahusteid või unerohtu. Kõrvaltoimete leevendamiseks võidakse raviskeemile lisada kolinoblokeerivate omadustega ravimeid.

Psühhoosi ravi ja paranemine

Psühhoos on ravitav seisund. Isegi kui haigus muutub krooniliseks, on võimalik leida sobivaid ravilahendusi, mis aitavad eluga hästi toime tulla ja leevendada haiguse sümptomeid. See tähendab küll pikaajalist tegelemist oma vaimse tervisega, kuid kasutada saab nii toimivaid ravimeid ja psühhoteraapiat kui sotsiaalsüsteemi pakutavat tuge.

Uuringud näitavad, et hästi paraneb umbes 50% haigestunutest. Paranemist nähakse toimetulekus igapäevaeluga. Paranemine ei tähenda seda, et inimene peab lõpetama ravimite võtmise ja psühhoteraapias käimise.

Psühhoosist paranemine on pikaajaline ning palju tähelepanu nõudev protsess nii inimese enda kui ka tema pereliikmete jaoks. Sobiva ravi korral taanduvad sümptomid järk-järgult mõne kuuga. Kriitiline periood, kus on raskendatud inimese toimetulek, langenud on elukvaliteet ning püsib oht episoodi kordumiseks, kestab aasta või kauemgi.

Ravisekkumised sõltuvad inimese seisundist (kui palju on psühhoosi sümptome ja kuivõrd need eluga toimetulekut häirivad). Psühhootiline häire vajab medikamentoosset ravi ja sageli alustatakse seda haiglas. Mida varem ravi algab, seda tõenäolisem on paranemine.