Seksuaalne väärkohtlemine

Igaühel on õigus oma privaatsusele ning otsustada selle üle, kes teda puudutab ja kuidas. Nii lähisuhtes (partneri või sugulasega) kui võõra inimese puhul, kes sulle sobimatult läheneb (ja siin pole ühtset näitajat, lähtu oma enesetundest!):

  • Ütle kohe “ei”.
  • Mine kohe ära vajadusel räägi sellest mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Sellest pole midagi, kui räägid ka siis, kui midagi väga ei juhtunudki.

Mis on ahistamine?

Ahistamine on häiriv, alandav või vaenulik õhkkond, mille teine oma käitumisega loob. 

Vahel võib juhtuda, et tunned ennast kellegi pealetükkiva käitumise tõttu ebamugavalt. See võib olla kallistus, mida sa ei soovinud, musitamine, silitamine, näpistamine, sinu jaoks liiga isiklikel teemadel rääkimine, kirjade saatmine, välimuse kommenteerimine, seksuaalse alatooniga naljade tegemine või midagi muud sellelaadset. 

Rohkem infot ahistamise kohta leiad siit.

 

Mida sellises olukorras ette võtta?

Esmalt võiksid sellele inimesele rääkida või kirjutada, et tema käitumine tekitab sinus ebamugavust. Kui seda ise öelda tundub keeruline, siis palu oma sõpra või kolleegi, et ta seda sinu eest teeks. 

Kui see inimene lõpetab häiriva käitumise, oli ilmselt tegu inimliku arusaamatusega – inimestel ongi eri suhtlemisviisid ja on täiesti normaalne märku anda, et teise suhtlemisviis on sinu jaoks ebamugav. 

Kui see inimene aga oma pealetükkiva käitumisega jätkab, kuigi teab, et see on sulle ebamugav, on tegu ahistamisega. Siis tuleks teha järgmine samm:

  • Pöördu ahistaja ülemuse poole, sest just tema vastutab selle eest, et töökohal või õppeasutuses oleks normaalne õhkkond. 
  • Kui ülemus ise ongi ahistaja või tema poole pöördumisest pole kasu, siis võta ühendust võrdsete võimaluste volinikuga.
  • Kui kannatanu on alaealine, võid pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või sotsiaalosakonna poole. 
  • Võid alati pöörduda ka politsei poole, sest see ei tähenda kohe uurimist või kohtuasja. Politseinik oskab nõu anda ning aidata sul sobiva lahenduseni jõuda. Võta ühendust oma piirkonnapolitseinikuga, kelle kontakti leiad siit, kuid võid helistada ka numbril 112.

Kindlasti tuleks politsei poole pöörduda juhtudel, kui teise inimese käitumine on vägivaldne, sind alandav, jälitav, kui ta paljastab end või üritab paljastada sind, survestab sind suudlema, katsuma või seksima. Sellisel juhul võib tegu olla nii ahistamise kui ka jälitamise, vägistamise või mõne muu seksuaalkuriteoga, millest tuleks kindlasti politseisse teatada.

Kui tunned, et tahaksid juhtunust kellegagi rääkida, siis helista mõnele abitelefonile:

  • Eluliin – 655 8088 (eesti keeles) või 655 5688 (vene keeles)
  • Ohvriabi – 116 006
  • Lasteabi – 116 111

Kui oled õpilane või töötad mõnes suuremas asutuses, uuri võimalust pöörduda sealse psühholoogi poole. 

Miks tuleb midagi ette võtta?

  • Eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid teha nii, et selliseid asju enam ei juhtuks.
  • Kui ahistajaks on näiteks õpetaja, ülemus või juhendaja, kaitsed kellegi poole pöördumisega järgmisi võimalikke ohvreid. 

Veel soovitusi: 

  • Kui sulle tundub, et kellegi käitumine on sinu suhtes ahistav, võid endale igaks juhuks üles märkida, millal see juhtus ja milles see seisnes. Samuti tasub alles hoida sõnumi- ja kirjavahetus selle inimesega. 
  • Kui näed, et mõni sinu sõber on ebamugavas olukorras, küsi temalt, kas kõik on hästi. Vajadusel aita tal abi otsida ja ahistajale märku anda, et tema käitumine on häiriv. 
  • Kui kardad, et võid ise kellegi ebamugavasse olukorda seada, püüa tähele panna, kui teine end ebamugavalt tunneb. Intiimsuhetes ära unusta igaks juhuks küsida, kas see, mida teed, on ka teise poole jaoks okei. 

 

Kuula ja loe Levila artikleid, kuidas seksuaalne väärkohtlemine võib toimuda ning mida selle korral ette võtta.

Kiusamine

Kiusamine koolis või ümbruskonnas on tõsine probleem, mis puudutab väga paljusid lapsi, noori, ja tegelikult ka täiskasvanuid (nt töökeskkonnas).

Kiusamine on

  •  vaimne (nt. sõimamine, halvasti ütlemine),
  • kehaline (nt. löömine, tõukamine, asjade äravõtmine) ja/või
  • sotsiaalne (nt. tagarääkimine, teiste ässitamine kiusatava vastu) vägivald,

mida kasutatakse kellegi alistamiseks, tema enesehinnangu mahasurumiseks või iseenda võimsamana tundmiseks.

Kiusamise ohver ei ole kunagi süüdi. Kuigi nendel, keda kiusatakse, on mõningaid ühiseid omadusi, ei ole ükski nendest omadustest aluseks, et teda tohib ja võib kiusata. See on alati vägivald ja see ei ole kunagi põhjendatud.

Kui oled kiusamise ohver, tuleta endale meelde, et sina pole halb ega väärtusetu selle tõttu, et teised sind kiusavad.

Sul on samasugune õigus olla teistega võrdne ja tunda end oma keskkonnas hästi. Kiusajad ise on sageli puntras oma enesehinnanguga ja otsivad kiusamises võimalust end tugevamana tunda.

Mida teha, kui oled kiusamise alla sattunud?

Tavaline on vastu hakata, sõimata ja lüüa, kui sinuga seda tehakse. Paraku kipub see kiusajaid veelgi üles ässitama, sest täidab eesmärgi – kiusatav on reageerinud ja endast väljas, ning kiusaja on jätkuvalt võimupositsioonil ja võib teha, mida tahab. Kui suudad end tagasi hoida ega lähe endast välja, võtad sa kiusajalt ära võimaluse olla võimupositsioonil ja sind emotsionaalselt juhtida. Sa võtad ise võimu ja kontrollid olukorda. Siin pakume mõned teistsugused variandid, mida proovida, kui oled kiusamise ohver.

Kasuta “udutamistaktikat”.

peaasi_koomiks_udutamistaktika

See tähendab, vasta kiusajale pidevalt nii, nagu sa oleksid tema mõttega üsnagi nõus. Sealjuures ei pea sa tegelikult temaga üldse nõus olema! Hoia silmsidet, seisa sirge seljaga ja enesekindlalt, räägi selge ja kõva häälega. Käitu julgelt ja vapralt või vähemalt püüa seda teha! Keskendu sellele, kuidas kiusaja olukorda võib näha. Ära anna ühtegi tagasilööki, ära ründa, teisisõnu – muutu tema jaoks igavaks! Udutamist ei saa kasutada füüsilise vägivalla korral ega siis, kui sind kiusab grupp inimesi!

“Kuule, sul on eriti haiged ketsid jalas!”

“On jah, mulle ka ei meeldi.”

“Kuulsid või, sul on täiesti nõmedad jalanõud!”

“Jaa, ma olen täitsa nõus, et need on teistmoodi.”

“Sa oled ikka eriti imelik, ma ütlesin, et sul on täiesti tobedad ketsid!!!”

“Ma tean, ma olingi mures, et need ei meeldi kellelegi… Sul on täiesti õigus.”

“Ei noh, see on päris kurdiks jäänud…”

Kui sa tunned, et ise ei saa sellise sirgeselgse jutuajamisega toime või on see sinu jaoks liiga ärevusttekitav, proovi olukord läbi arutada ja mängida koolipsühholoogi või mõne muu turvalise täiskasvanu või sõbraga.

Räägi probleemist koolipsühholoogile, õpetajale, vanematele või politseile. Ära arva, et rääkimine asju hullemaks teeb. Kiusaja kiusab sind niikuinii, ära tee talle teenet sellega, et asju varjad ja saladuses hoiad. Täiskasvanutele rääkides tekitad sa vähemalt võimaluse, et asjad paraneksid.

Kasuta "katkise grammofoni taktikat".

See tähendab, et sul tuleb selgelt oma seisukohta väljendada ja seda niikaua enam-vähem samas sõnastuses korrata, kuni kiusaja tüdineb.

– “Tsau jobu, mis teed?”

– “Mulle ei meeldi, et Sa nii ütled.”

– “Haa, jobu, mind ei huvita, mis sulle meeldib või ei meeldi!”

– “Mulle ei meeldi, et Sa mulle jobu ütled, see teeb mulle haiget, ja ma tahan, et sa lõpetaksid.”

– “Jobu-jobu-jobu-jobu!”

– “Mulle ei meeldi, et sa mulle halvasti ütled.”

… Jne.

Uuri,

kas sinu koolis tegutseb TORE ehk Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, mis tegeleb kooli õhkkonna parandamise ja kiusamisjuhtumite lahendamisega: 

Hoia eemale kohtadest, kus kiusamine on väga tõenäoline. Väldi kiusajate kampu, kui võimalik, ja mine teist kaudu. Kuid hoidu sellest, et kiusajad saaksid aru, et sa neid väldid. Ole ohtlikes kohtades kellegagi koos.

Kui mõni kiusaja räägib sind taga ja levitab kuulujutte, ütle lihtsalt, et see ei ole tõsi ja levitaja otsib tähelepanu.

Ütle “Ei!”. Kui keegi tahab sind millekski sundida, mida sa teha ei taha, ütle julgelt “Ei” ning kõnni minema. Sul on õigus otsustada, mida sa teed või ei tee.

Mine võitluskunstide trenni: Judo, Taekwondo, Karate, Kung Fu jne annavad sulle julguse kiusajatele vastu seista ja oskused ennast kaitsta, kui vaja. Õpi enesekaitset.

Helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111, kust saad abi ja nõu küsida.

Kui sa näed, et sinu sõpra, koolikaaslast või kedagi teist kiusatakse, ole julge ja sekku! Ta vajab sinu abi ja toetust. Üks hea sõna, abi pakkumine või tema kõrvale astumine võib olla tema jaoks hetkel parim asi. Kui kiusamine sellest ei lõppe, räägi enda või sõbra vanematele või õpetajatele sellest. Kiusamine on vale ega ole kunagi õigustatud! Kui Sa vaatad kiusamist pealt, oled ise kiusamise toetaja.