Enesevigastamise müüdid ja reaalsus

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Ennast vigastatakse tähelepanu saamiseks

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Uuringute kohaselt ei räägi enda vigastamisest kellelegi umbes 2/3 inimestest, kes seda teevad. Pigem peavad need inimesed seda häbiväärseks saladuseks ning üritavad märke sellest varjata.

Enda vigastamise põhjuseks on püüd kas vältida või kontrollida tugevaid tundeid nagu näiteks viha enda või teiste vastu, kurbus, meeleheide või madal enesehinnang.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Enesevigastamine on enesetapukatse

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Pigem vigastatakse end selleks, et toime tulla tugevate tunnete või raskete sündmuste ja olukordadega. Inimene, kes ennast vigastab, võib seda isegi pidada viisiks, kuidas enesetappu vältida. Uuringute kohaselt ei ole ligikaudu pooltel end vigastanud inimestest enda vigastamise ajal enesetapumõtteid.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Enda vigastamise abil soovitakse lihtsalt teistega manipuleerida

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Inimestel, kes end vigastavad, on raske oma tundeid sõnadega väljendada, nad teevad seda käitumise abil. Kuigi enesevigastamine võib panna teisi soovitud viisil käituma, peaks tähelepanu pöörama hoopis sõnumile, mida inimene oma käitumisega edastab ja aitama leida tal viise seda teisiti väljendada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Inimesed, kes end vigastavad, on hullud ja tuleks luku taha panna

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Uuringute kohaselt ei pruugi enesevigastamine olla alati märk mõnest teisest psüühikahäirest. Pigem on see ebakohane käitumisviis, mida kasutatakse stressi maandamiseks ja tunnetega toimetulekuks. Sageli ei pruugi enesevigastamine olla otseselt eluohtlik ega vajada haiglaravi.

Häireks tuleb seda sorti käitumist siiski pidada ning alustada võimalikult varakult kohase raviga.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Ennast vigastavad ainult teismelised tüdrukud

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kuigi enesevigastamist esineb noortel neiudel rohkem kui keskealistel meestel, võib ennastkahjustavat käitumist ette tulla erinevast vanusest ja soost inimestel.

Müüdid

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoteraapiast ei ole abi

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Mõned inimesed on seisukohal, et lihtsalt kellegagi jutustamisest ei saa kuidagi abi olla. Psühhoteraapia ei olegi lihtsalt avatud hingega vestlus kahe inimese vahel, see põhineb teoorial, uuringutel ja kogemustel, psühhoterapeudid läbivad väga põhjaliku väljaõppe. Psühhoteraapia efektiivsuse uuringud on näidanud, et psühhoteraapia tõesti töötab. Muidugi ei mõju iga teraapia iga häire või probleemi korral ühtmoodi hästi, tuleb leida  endale õige lähenemine ning sobiv terapeut.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoteraapia on väga pikaajaline

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühhoteraapia pikkus sõltub sellest, mis on teraapia eesmärk. Mõnel juhul piisab lühiteraapiast, mis kestab 6-20 seanssi, näiteks konkreetsete probleemide või kergemate ärevushäirete puhul. Teraapia kestab aastaid juhul, kui soovitakse tegeleda sügavamate isiksust puudutavate raskustega ning ainult siis, kui inimene selleks ise valmis on.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogi juures pannakse nahkdiivanile lebama

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

See kujutluspilt põhineb ilmselt seriaalidel ja filmidel, kuid Eesti teraapiatraditsioonis on selline meetod pigem erand. Diivanil lebamist kasutatakse vaid psühhoanalüüsis. Reeglina istuvad nii terapeut kui klient/patsient tooli peal.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoog näeb teisi läbi ja analüüsib iga sõna, püüdes leida sellest tagamõtet

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühholoogid ei oska mõtteid lugeda ega ei analüüsi iga sõna, et leida sellest varjatud tagamõtet või häiret. Muidugi on teraapias või vestlusel psühholoogi tähelepanu suunatud kliendile/patsiendile. Selle eesmärk on aidata aru saada, kuidas inimene mõtleb, käitub, tunneb, kuidas need protsessid omavahel seotud on. Psühholoog ei otsi igas inimese sõnas ja liigutuses vigu, vaid aitab tähelepanu juhtida sellele, mis on, mida saaks muuta ning kuidas oma ressursse hästi ära kasutada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

 Psühhoteraapia on nõrkadele ja väga haigetele inimestele

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühhoteraapiasse minemine nõuab tavaliselt päris suurt julgust ja pühendumist, seega ei saa kuidagi arvata, et see nõrkuse märgiks olla võiks. Arusaamine, et teraapiast on abi vaid väga haigetel või raskete häiretega inimestel ei pea paika. Väga paljudel inimestel võib praeguses keerukas ühiskonnas tulla ette olukordi, kus stress muutub nii suureks, et eluga toimetulek halveneb. Teraapiast võib kasu olla kõigile, kes soovivad end paremini tundma õppida, oma potentsiaali maksimaalselt kasutada, olla terviklikum ning rohkem eluga rahul.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoog annab nõu ja ütleb ette, mida oma eluga  teha

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Iga inimene on ise enda peremees ning tal endal on kõige paremad eeldused oma elu üle otsustamiseks. Kellegi teise antud nõuanded ja soovitused ei pruugi inimesele sobida ega meele järele olla. Psühholoogi roll on aidata inimesel endast paremini aru saada ning aidata aru saada ka sellest, millised on parimad toimimisviisid erinevate probleemide lahendamiseks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Võõras inimene ei saa kuidagi aidata

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kuna psühholoogi/psühhoterapeudiga puudub varasem isiklik suhe, on tema vaatepunkt inimesele erapooletu ning vaba eelarvamustest. See olukord võimaldab näha uusi lahendusi ning juhtida tähelepanu asjaoludele, mida lähedased inimesed ei pruugi märgatagi.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogi juures käimisest jääb märk külge igaveseks

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühholoogi juures käimisest ei pruugi keegi kõrvaline inimene kunagi teada saada, kui just inimene ise ei soovi seda infot jagada. Ei inimese kolleegid, sõbrad, sugulased ega erinevad ametiasutused ei oma ligipääsu psühholoogi kabinetis toimuvale ning psühholoog on kohustatud pidama kinni konfidentsiaalsuse põhimõtetest.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogid on ise hullud

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Erinevatel psühholoogidel võivad oma eriala valikul olla erinevad põhjuseid. Üks nendest võib ka olla soov endast ja oma raskustest paremini aru saada. Hea psühholoogi/psühhoterapeudi oluliseks omaduseks on aga alati sügav huvi inimese ja tema psüühika erinevate väljenduste vastu koos erapooletu sooviga inimesi aidata.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Minevikus sobramine ei too mingit kasu

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Teatud mõttes on inimese minevik kohal ka tema olevikus. Mineviku sündmused võivad suurel määral mõjutada olevikus kogetavat. Minevikus kogetu mõju teadvustamine, lahtimõtestamine ning sellele tähenduse andmine võivad parandada toimetulekut käesolevate olukordadega ning luua võimaluse positiivseteks muutusteks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühholoogi juures tehakse inimesi normaalseks, halliks massiks

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühholoogi juures käimise ega psühhoteraapia eesmärk ei ole muuta inimesi ühesugusteks. Pigem on eesmärk oma iseärasusi paremini tundma õppida ning olla teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Vahel võidakse arvata, et teraapia mõjub halvasti loomingulisusele. Kuigi loovust seostatakse psühhootilisusega, ei ole ju kaugeltki mitte kõik kunstiga tegelevad inimesed psühhootilises seisundis. Kunstiga tegelemine eeldab loovust ja mängulisust, mitte kannatusi ja reaalsustaju tõsiseid häireid. Psühhoteraapia võib loomingulisel inimesel aidata oma loovust paremini valdama õppida.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoteraapia töötab hästi siis, kui pärast iga seanssi on palju parem tunne

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kahjuks see nii olla ei saa. Psühhoteraapias käsitletakse sageli keerulisi ja valusaid teemasid. Nende üle kõnelemine võib tuua küll kergendust, kuid võib ka üles tuua erinevaid ebamugavaid tundeid nagu ärevus, viha, häbitunne. Vahel võib oma terapeudi peale vihaseks saada. Nendest tunnetest tuleb kindlasti rääkida ning see omakorda viib teraapiaprotsessi edasi.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Pereteraapias selgitatakse välja, kes pereliikmetest probleemides süüdi on

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Pereteraapias vaadeldakse suhtemustreid, mis on ebakohased ja põhjustavad stressi kogu perele. Suhted on alati vastastikused ning nendes on vähemalt kaks osapoolt. Sellises olukorras saab süüdi või halb olla mingi konkreetne suhtemuster, mida on võimalik parema vastu vahetada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Pereteraapiasse tasub minna siis, kui ollakse juba lahku minemise äärepeal

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Paljud paarid lähevad teraapiasse viimase võimalusena enne lahku minekut. Saadakse küll aru, et kõige mõistlikum on lahku minna, kuid soovitakse veel pereteraapiast ka läbi käia, ehk leidub mõni imeline lahendus. Vahel harva saab mõlema osapoole soovi korral ka sellises olukorras suhet parandada. Sageli pöördudakse aga teraapiasse liiga hilja, siis on võimalik arutada ainult selle üle, kuidas võimalikult valutult lahku minna.

Paari- või pereteraapiasse on soovitav pöörduda juhul, kui suhted tekitavad stressi. Stressi tekitavaid suhteid on soovi korral võimalik kohandada igati mõnusaiks ning rahulolu pakkuvateks.

Ärevushäirete müüdid

Kuidas saaksin oma uskumused muretsemise kasulikkuse kohta ümber hinnata?

Uskumused muretsemise kohta

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine tõestab, et olen hooliv inimene.

Abistavad küsimused, et uskumused ümber hinnata

  • Kas tunnen mõnda inimest, kes on küll hooliv, ent ei muretse sama palju kui mina?
  • Mis näitab lisaks muretsemisele veel, et mulle läheb miski korda?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine aitab mul probleeme lahendada.

  • Kas mõtlen muremõtteid üha uuesti ja uuesti selle asemel, et asuda probleeme lahendama? (Kas palun ülemuselt vaba päeva selle asemel, et muretseda, äkki jään üritusele hiljaks, kuna pean kauem tööl olema?)
  • Kas tean inimesi, kes on tavaliselt hästi ette valmistunud, kuid ei muretse sama palju kui mina?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine motiveerib.

  • Ega ma ei aja muretsemist segi mingi konkreetse ettevõtmisega (näiteks oma essee alustamisega)?
  • Kas olen muretsedes tõepoolest motiveeritud?
  • Kas muretsemine ei muuda mind ärevamaks, nii et tegelikkuses mu töövõime langeb?
  • Kas muretsemine on kunagi mind takistanud midagi tegemast (näiteks olen muretsenud kooli pärast niivõrd, et olen jäänud seetõttu hoopis koju)?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine kaitseb mind selle eest, et tunnen end hiljem halvasti.

  • Kui midagi halba juhtuks, kas ma tõepoolest oleksin muretsemise tõttu vähem häiritud?
  • Kas mu elus on varem midagi halba juhtunud? Kas olin siis tänu muretsemisele selleks rohkem ette valmistunud?
  • Kas muretsemine ei muuda mind tegelikkuses hoopis emotsionaalsemaks?

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine ennetab halba.

  • Kas vaatamata sellele, et olen muretsenud, on halbu asju siiski juhtunud?
  • Kas saaksin testida oma teooriat seeläbi, et muretseksin terve päeva ja kontrolliksin, kas midagi halba juhtub ja järgmisel päeval ei muretseks ning kontrolliksin uuesti, ega midagi halba pole juhtunud?

Muretsemisest saab probleem siis, kui seda esineb üha enam –  peaaegu iga päev ning see muutub kontrollimatuks. Kui Sulle tundub, et muretsed enam kui Su sõbrad, paljude erinevate asjade pärast ning Sa ei suuda muretsemist peatada, siis võib Sul olla üldistunud ärevushäire. Ehk sooviksid sellest rääkida kellelegi, keda Sa usaldad ja otsida ka professionaalset abi.

Saad muretsemise kasulikkust ümber hinnata ka nii, et küsid endalt, millist kahju on muretsemine tekitanud. Näiteks:

On see mõjutanud minu suhteid? Kas mõni inimene on minu muretsemise tõttu vahel ärritunud minu peale või olnud minu pärast mures?

Kui palju aega ja energiat panustan muretsemisele? On see seda väärt?

Kas see mõjutab ka mu füüsilist enesetunnet? Olen ma enamasti pinges, sageli ka väsinud või on mul muretsemise tõttu raske uinuda?

 

Kui siiski arvad et Sinu muretsemisest võib aeg-ajalt kasu olla, küsi endalt järgmist: “Kas saaksin samasuguse tulemuse saada kuidagi teisiti? Kas ma saaksin olla samaaegselt hooliv õde ning mitte muretseda? Kas saan olla korralik, motiveeritud ja ette valmistatud ka kogu aeg muretsemata?” Kui arvad, et saavutaksid ka muretsemata sama häid tulemusi, siis võid kasutada ka mõnd teist viisi, et muretsemisega toime tulla.

Hey! I am first heading line feel free to change me

MURETSEMINE EI VÕTA HOMSELT KURBUST, VAID TÄNASELT JÕU

Kui oled veendunud, et muretsemisest ei ole tegelikult kasu (kui see ei abista, vaid mõnikord hoopis tekitab probleeme), võid omandada uusi meetodeid muretsemisega toimetulekuks.

Muretsemise müüdid

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine tõestab, et olen hooliv inimene.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kui sa sellega nõustud, võid mõelda näiteks nii: „Kuna muretsen oma pere pärast, tõestab see, et armastan neid ja hoolin neist.” Või: „Inimesed peavad mind muretsejaks – mina olen see, kellele teised korda lähevad.“

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine aitab mul probleeme lahendada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Näited võivad olla järgmised: „Kui ma muretsen, et unustan midagi reisi jaoks pakkides ära, aitab see mul kõike meeles pidada.” Või: „Kui muretsen mõne probleemi pärast, saan selle lahendamisega paremini hakkama.“

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine motiveerib.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kui Sa seda usud, võid öelda endale järgmist: „Muretsemine kooli pärast aitab mul kooliks paremini ette valmistuda!” või „Kui ma ei muretseks oma välimuse pärast, ei käiks ma trennis ja muutuksin lodevaks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine kaitseb mind selle eest, et tunnen end hiljem halvasti.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kui Sa nii arvad, siis tõenäoliselt võid mõelda umbes nii: „Kui minu poissõber/tüdruksõber jätab mu maha, siis olen selle pärast muretsedes end ette valmistanud. See ei ole minu jaoks nii šokeeriv ning saan sellega paremini hakkama.“

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Muretsemine ennetab halba.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kui sa nii arvad, võid mõelda, et Sinu muretsemine ei lase mingil (maagilisel) moel halbadel asjadel toimuda. „Saan häid hindeid, kuna muretsen; kui ma ei muretseks, juhtuks midagi halba ja kukuksin läbi.“ või „Kui muretsen õe pärast, ei juhtu temaga õnnetusi.“

Psühhootiliste häirete müüdid ja reaalsus

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Skisofreenia tähendab isiksuse lõhestumist

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Tavateadmiste järgi arvatakse vahel, et skisofreenia tähendab isiksuse lõhestumist. See määratlus ei ole just kõige täpsem. Pigem on tekkinud lõhe inimese ja reaalsuse vahel. Psühhoos tähendab kõige lihtsamini väljendudes seda, et inimene on kaotanud tavapärase kontakti reaalsusega.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Skisofreenia tähendab vähest nutikust

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Sageli kohtab arvamust, et psüühikahäire tähendab vähest intellekti. Keskmisest madalama intellekti ja vaimsete võimetega inimesed võivad küll psühhootilisse häiresse haigestuda, kuid suur osa selle häirega inimesi on siiski normaalsete vaimsete võimetega, ägedas seisundis võib olla raske neid võimeid kasutada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhoos tähendab vägivaldsust

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Uuringud näitavad, et vägivaldsus psühhootilise häirega inimeste hulgas ei ole kõrgem kui üldrahvastikus. Tavaliselt on psühhootilises seisundis inimesed pigem hirmul ja segaduses ning võivad endale viga teha.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Antipsühhootikumid teevad inimestest zombid

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Antipsühhootikumide võtmisega võidakse sageli seostada uimasust, tegutsemistahte ja energia puudust, mõtete vähesust. Tegelikult on selle taga kas skisofreenia negatiivne sümptomaatika või liialt suured ravimiannused. Ideaaljuhul ei tohiks ravimeid tarvitav inimene nende otsest mõju igapäevaselt oluliselt märgata. Antipsühhootikumid ei tekita sõltuvust ega muuda inimese sisemist olemust või isiksust.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Teatud inimesed on haiged ja teatud inimesed on normaalsed.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Tegelikkuses on kõigis inimestes pisut psühhootilisust, mõnel on see teatud ajal või kohas lihtsalt enam väljendunud. Näiteks on arvatavasti paljudel inimestel jäänud mõni viisijupp pähe „kummitama“ ning mängib seal päris selgelt. Sama nähtuse äärmuslik väljendus on aga olukord, kus inimene tajub, et naabrinaise hääl kommenteerib peas pidevalt tema tegevust.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhootilisest häirest vabanemiseks tuleb end lihtsalt kokku võtta.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Mõned psühhoosi sümptomid võivad teistele paista tavalise laiskuse või asjatu veiderdamisena. Kahjuks ei piisa nendest vabanemiseks siiski ainult tahtejõust, vaid tuleb kasutada ka teisi vahendeid nagu ravimid, sobiv teraapia, lähedaste toetus ja tervislikud eluviisid.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Kõik psühhootilise häirega inimesed näevad nägemusi või kuulevad hääli. 

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Psühhootilistel häiretel on rodu erinevaid sümptome. Kuna iga inimene on ainulaadne, siis on iga inimese väljendunud sümptomite komplekt samuti isemoodi. Mõnel inimesel on rohkem meelepetteid, teisel enam tahtetust ning mõttekäigu probleeme. Sümptomid muutuvad ka sõltuvalt ajast ning erinevatest kogemustest.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Psühhootilist häiret põdenud inimene ei saa enam kunagi normaalset elu elada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Märkimisväärne osa inimestest paraneb psühhoosist hästi, neil ei pruugi psühhoosi episoodid korduda ning aasta pärast kriisi on sellest säilinud vaid mõned hägusad mälestused. Paljudel juhtudel siiski sedavõrd sujuvalt ei lähe, kuid see ei tähenda, et kogu elu keerleks ainult haiguse ümber. Ka mitmeid psühhoosi episoode läbi teinud inimesed suudavad minna edasi õppima, tööle, luua perekonda ning leida sõpru.

Enesetapp – müüdid ja tegelikkus

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Inimene, kes räägib enesetapust, seda tegelikult ei tee.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Umbes 80% inimestest, kes võtavad endalt elu, on oma kavatsusest eelnevalt teada andnud mõnele lähedasele, sõbrale, nõustajale või arstile enesetapule eelnenud nädalate ja kuude jooksul. Suitsiidist rääkimine võib olla abipalve suitsidaalse inimese poolt.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Lubadust “hoida saladust” või “suletud ümbrikku mitte avada” tuleb alati hoida.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Kui on tegemist ilmselgelt suitsidaalse inimesega või te kahtlustate, et inimesel on depressioon, siis ei saa lubadust pidada. Ainuüksi kinnine ümbrik koos nõudega saladust hoida on ohumärk. Selline käitumine võib viidata progresseeruvale suitsidaalsusele.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Inimesed, kes ähvardavad suitsiidiga, püüavad sellise käitumisega vaid tähelepanu võita.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Kõiki suitsiidikatseid ja ähvardusi tuleb võtta tõsiselt. On lubamatu ignoreerida suitsiidikatset, võttes seda kui tähelepanuvajaduse väljendust.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Suitsiidikatse või suitsiid juhtub ilma hoiatuseta.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Tavaliselt suudavad mahajäänud pärast lähedase suitsiidi meenutada mitmeid olukordi, kus suitsidaalne inimene püüdis oma kavatsusest märku anda. Oluline on teavitada suitsidaalse inimese lähedasi suitsiidiga seotud ohumärkidest.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Kui inimene on kindlalt otsustanud surra, siis ei ole võimalik teda takistada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Sageli ei tea suitsiidikatse sooritajad, kas nad tahavad elada või surra. Sellist nähtust nimetatakse suitsidaalseks ambivalentsuseks – osa inimesest tahab elada, kuid samas tundub suitsiid ainukese viisina talumatust olukorrast pääsemiseks. Ambivalentsus tähendab siin võrdselt tugevaid tundeid ehk inimene tunneb võrdselt tugevat vajadust surra ja ka elada. Sellises olukorras võib juhtuda, et suitsidaaine inimene jätab nö teiste otsustada, kas surra või mitte. Inimene sooritab suitsiidikatse, jättes seega ennast teistele leida. Nõustamisel on oluline meeles pidada, et suitsidaaine kriis möödub sageli suhteliselt kiiresti. Suitsiid on pöördumatu lahendus ajutisele probleemile. Suitsidaaine ambivalentsus annab olulise võimaluse ennetuseks, kuna siin on võimalik ära kasutada inimese kahtlusi positiivse väljundi leidmiseks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Suitsiidist rääkimine ja suitsidaalsete tunnete kohta küsimine võib õhutada enesetapule.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Suitsiidist rääkimine ei vallanda suitsidaalset käitumist ega mõtlemist. Selleks, et saada abi oma emotsioonide selgitamisel ja tõlgendamisel, peab suitsidaaine inimene neid esmalt väljendama. Oma tunnetest rääkimine on esimene samm kriisi ületamiseks. Nõustamisseansi jooksul peaks siiski olema ettevaatlik ning avama probleemistikku samm-sammult, mitte liialt kiirustades.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Depressiooni ja enesehävituslikku käitumist esineb noorte seas väga harva.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Mõlemad on teismeeas tavapärased. Depressiooni väljendusviisides esineb noorukitel võrreldes täiskasvanutega mõningaid erinevusi.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Kõik suitsidaalsed inimesed põevad depressiooni.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Kuigi depressioon on oluline suitsiidi riskifaktor, ei pruugi see olla primaarne igas suitsiidikatses või suitsiidijuhtumis. Suitsiidi riskiteguriteks on ka teised psühhiaatrilised haigused nagu skisofreenia, ärevushäired ja anoreksia. Inimene, kellel ei esine ühtegi eelpool nimetatud seisundeist, võib samuti käituda suitsidaalselt.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Suitsidaalse kriisi möödumine tähendab, et suitsiidioht on möödas.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Palju enesetappe sooritatakse just paranemise ajal, kui inimesel on jõudu ja tahtmist teha enesehävituslik mõte teoks. Näiteks noorukitel esineb suurim risk suitsiidikatseks kolm kuud pärast eelnevat katset oma elu lõpetada. Nõustamisel peaks tähele panema, kas väliselt nähtav paranemine võib tähendada hoopis inimese kindlat otsust surra. Inimesele annab mingile probleemile lahenduse leidmine tavaliselt kergendustunde. Suitsidaalse või depressiivse inimese puhul võib leitud lahenduses peituda kindel otsus oma elu lõpetada suitsiidiga.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Kui keegi käitub suitsidaalselt, siis jääb ta alati niisuguseks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Enamik inimesi käituvad suitsidaalselt vaid teatud perioodi oma elus. Kiire abi ja toetuse korral inimene tõenäoliselt paraneb ja naaseb tavapärasesse elurütmi ilma suitsidaalsete mõtete koormata.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Ainuke efektiivne abi suitsidaalsuse korral on pöördumine psühhiaatri või psühholoogi poole.

 

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Suitsidaalse inimese kogu suhtlusringkond saab abistada läbi emotsionaalse toetuse ja julgustuse. Sotsiaalne toetus on üks olulisemaid tegureid suitsidaalsuse ennetamisel. Ka psühhoteraapia toetub olulisel määral inimese sotsiaalse võrgustiku toetusele.