Kuidas bipolaarset häiret ära tunda?

Bipolaarse häirega käivad kaasas tugevad emotsionaalsed kõikumised. Kõrgenenud ja alanenud meeleoluga kaasnevad olulised muutused energiatasemes, aktiivsuses, unevajaduses ja käitumises. Iga meeleolumuutuse episood erineb oluliselt inimese tavapärasest meeleolust ja käitumisest.

Mania episoodi ajal on meeleolu ülemääraselt kõrgenenud, kaasneb ülienergilisus ja ideedetulv. Depressiivse episoodi ajal tunneb inimene end õnnetu ja masendununa, tal puudub lootus, et tulevikus võiks midagi paremaks minna. Mõnikord esinevad korraga nii mania kui depressioon. Seda kutsutakse segatüüpi seisundiks.

On normaalne, et eelpool kirjeldatud sümptomeid esineb aeg-ajalt igaühel. Bipolaarse häire sümptomid on aga tugevamad, nad esinevad igapäevaselt kogu päeva lõikes ja vähemalt 1 nädala vältel.

Bipolaarse häire tunnused:

Tavalisega võrreldes kõrgenenud meeleolu, eriti hea tuju kuni eufooriani välja või ka oluliselt kergem ärritumine.
Ebatavaliselt kõrge enesehinnang, inimene tunneb end eriti targa, tugeva ja ilusana, ta võib uskuda, et tal on erilised võimed või oskused
Unevajadus on oluliselt väiksem kui tavaliselt
Muutumine väga jutukaks, kõne on nii kiire, et teistel on raske seda jälgida
Tunne, et mõtteprotsess on kiirem kui tavaliselt, mõtteid on rohkem, samas võib teistele tunduda, et mõtted ei ole järjepidevad, inimene hüppab ühelt teemalt kiiresti teisele
Inimene ei püsi ühe asja juures, on kergesti eksitatav, tähelepanu võib kergesti hüpata kõrvalistele asjadele, ei suuda keskenduda
Inimese otsustusvõime ei ole selline nagu tavaliselt, ei suudeta mõelda tagajärgedele, otsuseid võetakse vastu kiiresti ja ootamatus suunas, võetakse ebamõistlikke riske.
Üleüldine aktiivsus on kasvanud – suhtlemises, õpingutes, töös, hobides, seksuaalsuses.

Näide:

Kiired mõtted ja ideed tulid pähe. Neid oli nii palju, ma ei saanud enam aru, mida teha ja mida mitte, ei suutnud keskenduda. Ma aina sebisin ringi, tegelikult ei olnud tegevusel tulemust. Mu sõbrad vaatasin mind hirmunult. Ma olin ärritunud, ei suutnud ennast kontrollida… Kulutasin raha asjadele, mida ma ei vajanud.

Tavalise meeleolu ja mania vahele jääb seisund, mida nimetatakse hüpomaniaks – selle seisundi korral on sümptomid sarnased maniale, kuid need kestavad vähem aega või on vähem väljendunud, inimese meeleolu ei ole nii suuresti muutunud võrreldes tavalise olekuga. Sellistel juhtudel on võimalik, et ümbritsevad ei suuda näiliselt kõrgenenud meeleolus ja sellest tingitud käitumises (mis on sageli sihipäratu) probleemi näha ega häiret ära tunda.

Näide:

Esmakordselt tundsin end suurepäraselt. Kogu minu häbelikkus oli kadunud, õiged sõnad tulid mulle ise suhu, elu oli huvitav. Ma tundsin, et suudan palju, olen ükskõik milleks võimeline. Äkki kõik muutus….

Kurvameelsus ja masendus.
Energiapuudus.
Väärtusetuse tunne ja süütunne.
Kadunud on huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid.
Füüsilise tervise probleemid nagu peavalu, kõhuvalu, pingetunne vms.
Uni ei taasta jõudu, pidev väsimus.
Söögiisu on suurenenud või vähenenud, sellega kaasneb kas kaalutõus või -langus.
Surma- ja enesetapumõtted.

Näide:

Ma tundsin, et ei saa enam millegagi hakkama. Mul polnud energiat; tundus, nagu oleksin eemal, mu pea ei töötanud. Ma olin kasutu… Meeletu lootusetus… Teised ütlesid, et sa saad sellest üle, see on ajutine. Aga neil puudus arusaam, mida ma tundsin. Mul polnud jõudu. Kui sa ei tunne midagi, sa ei taha ennast isegi mitte liigutada, mõelda või hoolida, siis mis mõtet elul üldse on?

Mania
  • Suurenenud energiatase
  • Ülemäärane jutukus
  • Hüperaktiivsus
  • Palju erinevaid mõtteid
  • Ärrituvus
  • Vähene unevajadus
  • Kõrgenenud enesehinnang
  • Riskikäitumine:
  • ülemäärane rahakulutamine
  • joomasööstud, uimastite tarbimine
  • impulsiivsed otsused, teod
  • riskantne seksuaalkäitumine

Depressioon

  • Kurbus
  • Kontrollimatud nutuhood
  • Väärtusetuse ja lootusetuse tunne
  • Ülemäärane süütunne
  • Väsimus
  • Ärevus
  • Unehäired
  • Eemaletõmbumine lähedastest ja sõpradest
  • Muutused söömises (söögiisu suurenemine või vähenemine)

Mis on bipolaarne meeleoluhäire?

Meeleolu ja meeleoluhäire

Meie kõigi tujud vahelduvad tundide, päevade ja kuude lõikes, kuid kui kõikumised on nii suured, et see hakkab elu häirima, võib tegemist olla bipolaarse häirega. Kõigil võib ette tulla perioode, kus on rohkem energiat ja meeleolu eriti positiivne ning perioode, kus energiatase on madal ja tuju halb. Meeleolude  vaheldumine ongi inimese tavaline olek, kuid suures skaalas meeleolude vaheldumine võib elu tõsiselt segada. See võib mõjutada nii toimetulekut koolis ja tööl kui suhteid teiste inimestega, kellel on raske kõikumistega harjuda.

 

Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire

Bipolaarne tähendab kahte omavahel vastanduvat poolust: maniat ja depressiooni.

Mania
Hüpomania
Tasakaalus, normaalne meeleolu
Kerge mõõdukas depressioon
Depressioon

Üldjoontes iseloomustab bipolaarset häiret meeleolu, energiataseme, mõtlemiskiiruse ja ka sellest tuleneva käitumise olulised muutused – kõrgenemine mania faasis ja langus depressiooni faasis.

Ühele faasile järgneb teine, nende vahel võib olla ka nn stabiilne faas, kuid ei pruugi. Tõusud ja mõõnad võivad vahelduda nii päevade, nädalate kui kuudega. Taoline vaheldumine hakkab kurnama füüsilist tervist, tekitab raskuseid nii suhtlemises kui toimetulekus igapäevaeluga.

Esimene depressiooni või mania episood esineb tavaliselt kas teismeeas või varases täiskasvanueas, enam kui pooltel juhtudel algab haigus enne 25-ndat eluaastat. Esimese episoodi puhul on raske aru saada, et tegemist on bipolaarse häirega, kuna teist faasi ei ole veel ette tulnud. Siiski võib tõenäolisemalt arvata, et on tegu selle häirega, kui esimene episood on mania tunnustega – siis tuleks väga hoolikalt jälgida, kas hiljem tekib ka depressiooni sümptomeid.

Kuna inimesed on erinevad, võib nende bipolaarne häire ka erinev välja näha. Võrrelda tuleks muutust tavaoleku suhtes – inimene tunneb, mõtleb ja käitub varasemast erinevalt. Mõnel inimesel on enam depressiivseid episoode, mõnel mania episoode, mõnel vahelduvad faasid pidevalt, mõnel on üht või teist episoodi vaid mõnel korral elus.

Kuula ja vaata Karmeni kogemust bipolaarse häirega:

Nagu paljude teiste haiguste puhul, ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle kutsub esile mitmete põhjuste koostoime.

Uuringud näitavad, et kui inimese lähisugulasel on bipolaarne häire, on haigestumise tõenäosus oluliselt suurem. See ei tähenda aga, et kui näiteks ühel inimese vanematest on selline häire, siis kindlasti haigestutakse sellesse, samuti ei saa väita, et häire pärandatakse kindlasti oma lastele.

Väga kindlat ja selget seletust aju ja selle virgatsainete rolli kohta ei ole leitud.

Arvatud on, et seos võib olla virgatsainete nagu dopamiin, noradrenaliin ja serotoniini madala või kõrge kontsentratsiooni või ebaõige vahekorraga erinevates aju osades. Samuti arvatakse, et stressihormooni kortisooli üleküllus või närvirakkude retseptorite suurenenud tundlikkus teatud ajupiirkondades on selle häirega seotud.

Uuringutes on näidatud ka seost kilpnäärme talitlushäiretega.

Aju-uuringutes on bipolaarse häire korral leitud funktsionaalseid muutusi otsmiku- ja oimusagarate ning põhimikutuumade piirkonnas.

Ka on leitud verevarustuse ja struktuuri erinevusi ajupiirkondades, mis reguleerivad meeleolu ja impulsside kontrolli.

Üheks oluliseks tunnuseks nii mania kui depressiooni faasi puhul on unerütmide häirumine. Magamatus võib olla mania vallandavaks teguriks ning seisundit kindlasti säilitada või süvendada.

Nagu paljude teiste haiguste puhul, on ka bipolaarse häire puhul ohuteguriks stressi tekitavad muutused elus, nagu näiteks muutused lähisuhetes, tööelus või kooli vahetus.