Kõik tunnevad end eksamite ja kontrolltööde eel mõnevõrra ärevana ja pabistavad. Siin on mõned nipid, kuidas liigse pabistamisega toime tulla, et see ei hakkaks sind tähtsal hetkel segama.
Kõik tunnevad end eksamite ja kontrolltööde eel mõnevõrra ärevana ja pabistavad. Siin on mõned nipid, kuidas liigse pabistamisega toime tulla, et see ei hakkaks sind tähtsal hetkel segama.
– Enne õppima hakkamist vaata üle, kui suurt materjali töö hõlmab.
– Alusta õppimisega aegsasti. Nt kui töö hõlmab 3 peatükki, siis ära jäta kõike viimasele päevale, vaid loe igal õhtul üks peatükk.
– Alusta ühest vähem mahukast peatükist, et oleks lihtsam alustada ja saada head tunnet – eduelamust sellest, et midagi on juba õpitud.
– Jaga pikemad peatükid väiksemateks osadeks. Nii on kergem keskenduda. Määra igale osale tähtaeg. Premeeri ennast iga osa valmis saamise järel. Preemiaks võib olla näiteks komm, 10 minutit arvutis või midagi muud meelepärast.
– Õppides tee märkmeid, kirjuta üles võtmesõnu. Pärast suurema osa lugemist vaata üle oma märkmed ja korda peas läbi. Nii on kõige kindlam, et õpitu salvestub sinu mällu. Vahel aitab õpitu kinnistamiseks sõbraga koos õppimine. Nt üks küsib, teine vastab. Nii lisandub eksamiga pisut sarnane ärevusetunne. Kui tuled sõbrale vastamisega toime, siis õnnestud kindlasti ka eksamil.
– vt juurde mälunipid
– Maga korralikult! Vahetult enne kontrolltööd pool ööd tuupimine ei tule kasuks, uni aitab õpitud materjali salvestada ja selleks peab aega olema.
– Võta väike amps! Aju töötab paremini, kui oled midagi söönud, väga täis või päris tühi kõht hakkavad keskendumist segama.
– Jaluta või tee trenni! Enda keha liigutamine aitab ajutööd ergutada ja pabistamist ning pingetunnet vähendada.
– Ära hiline eksamile! Mine kohale aegsasti ja katsu klassi jõuda natukene enne õiget aega.
– Loe küsimused korralikult läbi.
– Vasta lihtsamad küsimused esimesena, et saada head kindlustunnet „midagi on juba õigesti tehtud“.
– Loe tähelepanelikult läbi töö ülesanne! See on sinu puhul olulisem kui teistel, sest kipud ajuti olema tähelepanematum. Kontrolli, kas said ikka tööülesandest õigesti aru!
– Ära mõtle, kui hirmus oleks läbi kukkuda või et sa ei tea mõnda asja. Sellised mõtted teevad sind veel ärevamaks ning ei aita vastuseid leida.
– Kui pea läheb tühjaks või muremõtted segavad, katsu lõdvestuda – hinga viis korda sügavalt sisse ja jälle välja.
– Kui on pikemad vastused või kirjand, siis võta endale paar hetke läbimõtlemiseks, mida kirjutada.
– Ära lase end häirida, kui mõned oma tööd varem ära annavad, esimesena töö lõpetamise eest tavaliselt paremat hinnet ei anta.
Kui hea raha planeerija Sa oled? Kui kuu lõpus on Sinu pangaarvel rohkem raha, kui oled planeerinud ja Sul ei ole probleeme liigse kulutamisega, siis võid siit julgesti edasi minna. Kui tunned aga vastupidist, siis varu pisut aega ja kannatust – siin on midagi just Sinule!
Et eelarve koostamine läheks hõlpsamalt oleme valmis teinud ühe näidiseelarve põhja. Kui Sa seda ei soovi kasutada, siis võid koostada ise endale eelarve.
Kui inimestelt küsida, miks nad oma kodu koristavad, siis sagedasem vastus on, et korras ja mugavas kodus tunnen end hästi ja mul on seal hea olla. On inimesi kellele meeldib enda ümber kord nagu näiteks seriaalist tuntud Monk, ja on neid, kes kuuluvad teise äärmusse. Kõige rohkem on neid, kes kuuluvad nende kahe äärmuse vahele. Kui Sa elad koos teiste inimestega, siis on Sinuga koos elajatel sageli ootused, et ka Sina koristaksid ja hoiaksid oma asju korras. Kust siis läheb piir normaalse ja liigse koristamise vahel?
– söögiasjad (eriti toidu jäänused) on köögis;
– puhas ja must pesu on eraldi: soovitavalt kapis, riiulil jm. Proovi vältida põrandale ja voodile riiete kuhjamist. Kui oled seda tüüpi, et mustad riided ei jõua pessu ja nii pead kõik sh puhtad ja mustad riided ära pesema, siis hangi kohe enda tuppa mustadele riietele pesukorv.
– Kui puhtad riided ei jõua kappi nt põhjusel, et Sul ei ole suurt riidekappi, siis võid riideid hoida lahtisel stangel paljudel riidepuudel. Riidepuul näevad riided paremad välja kui riiete virnad põrandal ja voodil.
Kellele meist ei tuleks tuttav olukord, mil seisad koridoris ja hakkad just välja minema sirutad käe võtmete järele ja …..Mida pole? Muidugi võtmeid. Mhm, need ju just siin! Mida väsinumad või mida hajameelsemad me oleme seda rohkem kaotamisi ette tuleb. Siit saad lugeda häid nippe kuidas vältida liigset asjade kaotamist.
Kindlad kohad asjadele, mis kipuvad kergesti kaduma – võtmed, rahakott, telefon, tekid, kindad jne. Leia igale asjale oma kindel koht. Üks efektiivsemaid soovitusi võiks olla “võtmed, rahakott ja telefon pane alati kinga sisse või kõrvale. Kodust väljudes ei õnnestu kinga kogu selle varandusega lihtsalt jalga venitada. Ükskõik kui hajameelne Sa ka oled. Lisaks võid paigaldada endale “kergesti kaduvate asjade” riiuli või konksud, kuhu saad neid asju panna.
Välisuksele koosta nimekiri asjadest, mis peavad enne kodust väljumist sinuga olema. Eriti hea, kui eelmisel õhtul need juba ka välja otsid.
Hommikul on asju kaotada kõige suurem tõenäosus. Me ärkame ja oleme veel mõnusalt soojad ja unesegased, aga juba peab kiiruga kodust välja tormama. Et liigselt hommikust kiirustamist vältida otsi juba eelmisel õhtul välja riided, mida plaanid kanda ning asjad, mille pead järgmisel päeval kaasa võtma.
Kui ennetamisest abi ei olnud ja ese on ikka kaduma läinud, siis mine tagasi sinna kohta, kus Sul kadunud ese veel kindlasti olemas oli ja siis proovi meenutada, kus Sa pärast veel käisid ja mida tegid.
Osta endale erksat värvi rahakott, mis paistaks ka tumedadelt pindadelt välja.
Riputa võtmete külge helkur, erksat värvi aksessuaar või hakka kasutama karabiini, mille saad panna näiteks pükste või käekoti külge.
Kui kipud autoparklates käies parkimispileteid kaotama, pane endale autosse kättesaadavasse kohta väike ümbrik, kuhu saad pileti selle kättesaades kohe sisse panna.
Parkimiskoha meeldejätmiseks tee sellest näiteks igakord telefoniga pilt. Kui oled kellegagi koos, palu neilt abi, et asukohta meeleshoida ja/või anna ka parkimispilet nende kätte.
Hoia käepärast paberit ja pastakat või pane endale telefoni kuvaekraanile märkmiku rakendus, et kiireloomulised meeldetuletused või ülesanded esimesel võimalusel üles kirjutada. Telefoni eelis on see, et igakord ekraani avades, on see sul silme ees ning ei pea eraldi meeleshoidma seda, et märkmeid vaadata. Osad rakendused (nt Google Keep) lasevad märkmetele ka erinevaid taustatoone lisada, näiteks saad kõige tähtsamad asjad märkida punaseks, et sellele lisatähelepanu tõmmata.
Riputa koduseinale tahvel, kuhu saad tähtsad meeldetuletused üleskirjutada. Niivisi saad neid samuti pidevalt silme ees hoida.
Kui Sul on tunne, et Sa ei kontrolli enam oma elu,
aeg kaob lihtsalt mitte millegi peale ära ja tegemata tööde hulk kuhjub, siin on esmased soovitused Sinule. Loe, mõtle ja proovi vähemalt üks kohe tänasest kasutusele võtta.
Aja planeerimisel on kõige suuremaks abimeheks kalendri täitmine. Kui oled tehnikaga sina peal, siis on kõige hõlpsam kasutada telefoni või arvutit. Kui Sulle meeldib asju pigem paberil silme ees näha, siis kasuta olemasolevat seinakalendrit või märkmikku, kuhu hakka regulaarselt märkima lähipäevade ja -kuude kohtumisi, õppimise/töö tähtaegu, sünnipäevi jm üritusi. Nii tegutsedes väldid näiteks olukorda, mil hea sõbra sünnipäevapidu kattub vanaema 80 juubeliga. Päris piinlik olukord!
Loo endale päevakava ja proovi seda järgida. Rutiiniga harjumine võib alguses olla väga raske. Päevakava ei pea kohe hõlmama tervet päeva. Võid alustada kõige kriitilisemast ja tihedamast päeva osast. Kiida ennast, kui oled suutnud seda järgida!
Nt. Mine magama ja/või ärka igal päeval samal kellaajal. Kui mõlemad variandid sulle ei sobi, proovi algul ühte variantidest. Oluline on piisavalt magada. Noorel inimesel 8-10 tundi öösel, täiskasvanutel vähemalt 7-8.
Otsi endale ka üks konkreetne tegevus või rutiin, millega alustad või lõpetad eranditult igat päeva olenemata kas on tööpäev või mitte. Selleks võib olla näiteks klaasi mahla joomine, näo pesemine, toitva ja maitsva hommikusöögi söömine või lemmiksarja vaatamine. Oluline on, et see tegevus oleks midagi, mis sulle meeldib. Sellega aitad oma meelel valmis lülituda, et nüüd tuleb päeva alustada või lõpetada.
Tee iga päev nimekiri asjadest, mida soovid sel päeval kindlasti teha. Nt trennis käimine, jõulukingi ostmine sõbrale vm. Kirjuta üles, mida soovid sel päeval saavutada ning tõmba tehtud asjad nimekirjast maha. Ära mine suurest hasardist liiale. Jää realistlikuks ja pane kirja pigem 1-2 asja. Liigselt asju kirja pannes on ootused ebareaalsed ja saaksid ainult ebaõnnestumise kogemuse.
Aja planeerimisel: tee nimekiri asjadest, mida teha otsekohe, mida kohe ja mida tulevikus. Näiteks nii:
1) Tuleb teha kohe
2) Oluline, kuid sellega võib oodata
3) Pole oluline
4) Ajaraiskamine
Jaota oma aeg nende kategooriate järgi ja püüa viimast kahte osa vähendada või kõrvaldada.
Mis on tehtud need kriipsuta läbi. See on kõige mõnusam tunne, kui midagi on hästi tehtud
Kasuta telefonis meeldetuletusi kohtumisteks, arvete maksmiseks, sünnipäevadeks jm.
Samas pea ekraaniaja osas mõistlikku piiri. Kuigi võib olla raske end köitvast nutitegevusest lahti rebida, on hea enesetunde jaoks väga oluline jätta piisavalt ruumi nii magamiseks, söömiseks, liikumiseks, heade emotsioonide korjamiseks kui teiste inimestega koos olemiseks.
Sea end kooli/tööleminekuks valmis iga päev ühtemoodi ja samal ajal.
Kas see on üldse võimalik? On küll ja võtmesõnadeks on siin läbi mõtlemine ja oma elu ORGANISEERIMINE. See on kõige olulisem ja tõendatult efektiivne.
Sa saad organiseerida kõike, kuid mõistlik on keskenduda just nendele asjadele, millega Sul on raskusi. Allpool on toodud tõestatult efektiivseid soovitusi oma:
Kui Sa märkad, et Sinu lähedase või sõbra meeleolu on langenud, siis mõjutab see sind ennast ka. Tal võib olla raske aeg, kuid ta tuleb sellega toime. Tal võib olla raske aeg ja ta ei tule toime. Märka, kas ta on enesessetõmbunud, õnnetu ja masendunud juba üle kahe nädala. Milliseid depressiooni sümptomeid tal veel on? Räägi temaga, ta võib vajada Sinu abi. Sa saad aitata tal abi otsida, vajadusel temaga psühholoogi või arsti juurde kaasa minna. Depressiivne inimene ei otsi sageli ise abi ja ei väljenda Sulle oma tänulikkust, kuid usu, et vaatamata sellele on Sinu toetus ja kohalolek talle oluline.