Kui inimestelt küsida, miks nad oma kodu koristavad, siis sagedasem vastus on, et korras ja mugavas kodus tunnen end hästi ja mul on seal hea olla. On inimesi kellele meeldib enda ümber kord nagu näiteks seriaalist tuntud Monk, ja on neid, kes kuuluvad teise äärmusse. Kõige rohkem on neid, kes kuuluvad nende kahe äärmuse vahele. Kui Sa elad koos teiste inimestega, siis on Sinuga koos elajatel sageli ootused, et ka Sina koristaksid ja hoiaksid oma asju korras. Kust siis läheb piir normaalse ja liigse koristamise vahel?
Eks see on ennekõike enesetunde küsimus, kuid head märksõnad võiksid olla:
– söögiasjad (eriti toidu jäänused) on köögis;
– puhas ja must pesu on eraldi: soovitavalt kapis, riiulil jm. Proovi vältida põrandale ja voodile riiete kuhjamist. Kui oled seda tüüpi, et mustad riided ei jõua pessu ja nii pead kõik sh puhtad ja mustad riided ära pesema, siis hangi kohe enda tuppa mustadele riietele pesukorv.
– Kui puhtad riided ei jõua kappi nt põhjusel, et Sul ei ole suurt riidekappi, siis võid riideid hoida lahtisel stangel paljudel riidepuudel. Riidepuul näevad riided paremad välja kui riiete virnad põrandal ja voodil.
Kuidas koristamiseks aega võtta ja motivatsiooni leida?
- Otsi endale mõni lemmikalbum, -saade või -podcast, mida tahad kuulata, kuid ära luba seda endal teha ilma, et sa samal ajal ei koristaks. See tähendab, et kui sul tuleb tuju kuulata just seda podcasti praegusel hetkel, ära luba endale seda niisama vaid ainult tingimusel, et pesed samal ajal nõusid. Sedaviisi hakkad sa toimetama eelkõige selle baasil, et tahad teha midagi endale meeldivat ning väheneb vajadus ennast suruda tegema midagi ebameeldivat või rasket.
- Kasuta ära vahepealseid ootepause. Näiteks samal ajal kui ootad, et potis vesi keema läheks, pese kraanikausis ära nii palju nõusid kui jõuad. Niiviisi on sul olemas kindel märguanne, mis tuletab meelde pesemine lõpetada ning ei teki survet, et pead ilmtingimata kogu kraanikausi nõudest tühjaks saama. Teine variant, kui ootad mikrolaineahjus toidu soojenemist, pühi harjaga põrand puhtaks.
- Tee endale käepaelad, kus igal paelal on küljes sildike erineva ülesandega – näiteks prügi väljaviimine, tolmuimemine, pesu pesemine jne. Iga päev pead endale kätte riputama näiteks kolm käepäela ning neid ei tohi enne käest ära võtta kui ülesanne on tehtud.
- Kui elad üksinda siis tekita endale teadlikult põhjus, miks koristada – näiteks kutsu endale sõbrad külla.
- Kui elad koos kellegagi siis võistelge omavahel näiteks kööki ja elutuba koristades – kumb enne valmis saab, võidab. Soovi korral leppige kokku ka auhind.
Mälunipid
Aju saab treenida sama lihtsalt nagu oma keha. Koolis õpitu meelde jätmine on iseenesest juba hea mälutreening, kuid kui tundub, et mälu kipub alt vedama, on alati võimalik sellele eraldi tähelepanu pöörata ning mälu turgutada. Ehk siis iga inimene saab treenida oma mälu oluliselt paremaks. Kui mälu ei treeni, võib see kängu jääda sama moodi
Mis on aktiivsus- ja tähelepanuhäire?
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire lühemaks variandiks on eestikeelses kirjanduses ATH (Aktiivsus- ja tähelepanuhäire), ingliskeelses kirjanduses ADHD (attention deficit hyperactivity disorder). Viimaste uuringute järgi loetakse häire levimuseks lastel 4-8%, täiskasvanutel 3-5%. “Mul on aktiivsus- ja tähelepanuhäire!....ja siis? Mis asi?” Väga paljuski on see “ja siis” väga õige: valdavalt oled Sa tavaline noor oma oma heade ja halbade
Ettevalmistumine kontrolltööks ja eksamiks
Kõik tunnevad end eksamite ja kontrolltööde eel mõnevõrra ärevana ja pabistavad. Siin on mõned nipid, kuidas liigse pabistamisega toime tulla, et see ei hakkaks sind tähtsal hetkel segama. Õppima hakkamineEnne kontrolltööd/eksamitKontrolltöö ajal - Enne õppima hakkamist vaata üle, kui suurt materjali töö hõlmab. - Alusta õppimisega aegsasti. Nt kui töö hõlmab 3 peatükki, siis ära