Müüdid ja reaalsus

Müüt:

Depressioon on sinu enda süü.

Reaalsus:

Ei, kindlasti mitte. Sa ei tunne ju ennast süüdi, kui grippi jääd. Depressioon
on haigus, millel on kindlad põhjused ning isegi kõige õnnelikumal inimesel
võib tekkida depressioon.

Müüt:

 Edukas inimene ei ole depressioonis.

Reaalsus:

Mitmetel võimekatel, intelligentsetel, kuulsatel ning palju saavutanud inimestel
on esinenud depressiooni. Olla depressioonis ei tähenda, et oled
nõrk. Sa ei saa depressioonist üle lihtsalt ennast “kokku võttes”, kuigi teised inimesed seda sinult võivad oodata või sa ise arvad, et pead seda tegema.

Müüt:

 Depressioon on häbiasi ja kaob iseenesest, sellest peab ise üle saama.

Reaalsus:

Ei pea ega saagi saada. Kui depressiooni ei ravita, muutub see krooniliseks ja inimene kannatab üha enam haiguse käes, see mõjutab rohkem elu ega lase elust mõnu tunda.

Müüt:

Inimene on lihtsalt laisk.

Reaalsus:

Ei ole, depressioonis inimene ei leia endas jõudu millegagi tegeleda.

Müüt:

Depressioon esineb ainult nõrkadel.

Reaalsus:

Depressiooni all kannatamine ei tähenda nõrkust.  Depressioon on haigus, mis võib tabada igaüht. Erinevates uuringutes on leitud, et elu jooksul põeb depressiooni vähemalt 15% inimestest. Oluline on meeles pidada, et kui jätta depressioon tähelepanuta, hakkab see oluliselt mõjutama eluga toimetulekut ja suhteid ning põhjustab suuri kannatusi.

Müüt:

Antidepressandid teevad zombiks.

Reaalsus:

Antidepressandid vähendavad meeleolu alanemist ja teisi depressiooni sümptome ning leevendavad tõusnud ärevustaset ja sellega seotud teisi vaevuseid. Üldjuhul ei tekita antidepressandid liigset uimasust või zombie-tunnet. Kui antidepressant tekitab häirivaid kõrvaltoimeid, siis tuleb ravim ära vahetada.

Müüt:

Depressioon on kurbus või lein.

Reaalsus:

Kurba tunnet ja leina ei ole otseselt vaja ravida, need mööduvad aja jooksul. Depressioonist ülesaamiseks on aga vaja ette võtta kohaseid samme, ainult tahtejõust ja ajast ei pruugi aidata. Depressioon on tugev kurbuse ja lootusetuse tunne, millel ei ole ühte konkreetset põhjust. See kestab pikaajaliselt, kuude kaupa; paaripäevane või -tunnine kurbusetunne ei ole depressioon, vaid tavaline elu osa.

Müüt:

Depressioon on hädavareste, vanainimeste ja naiste probleem.

Reaalsus:

Depressiooni võivad haigestuda kõik inimesed, nii mehed kui naised, nii noored kui vanad. Kuigi depressiooni diagnoositakse hetkel naistel enam, on selle põhjuseks kultuurilised eelarvamused mehe rolli suhtes – mees ei tohi nõrkust välja näidata ega haige olla. Seetõttu võivad mehed kannatada depressiooni all isegi rohkem, sest neil on palju raskem abi  saamiseks spetsialisti poole pöörduda.

Depressiooni võivad haigestuda ka lapsed ja noorukid, vanemas inimestel tuleb küll rohkem tegeleda kaotuste ja lootusetusetundega, kuid ka nemad võivad põdeda depressiooni, mida saab ravida.

Depressiooni võib ette tulla paljudel edukatel inimestel, näiteks on oma depressioonikogemusest rääkinud Harry Potteri looja J.K Rowling, näitlejad Katherine Zeta-Jones, Uma Thurman, Jim Carrey, kosmonaut Buzz Aldrin ja suur hulk teisi tuntud ja toredaid inimesi.

Müüt:

Depressiooni ravimiseks piisab, kui võtan antidepressante.

Reaalsus:

Antidepressandid ei aita mitte kõiki inimesi ja nendest ei pruugi depressioonist vabanemiseks piisata. Kõige efektiivsem depressiooni ravi on antidepressantide kombineerimine psühhoteraapiaga. Sellisel juhul on ravi mõju ka püsivam ning tagasilanguste oht väikesem.

Müüt:

Antidepressandid tekitavad sõltuvust.

Reaalsus:

Antidepressandid ei kuulu sõltuvust või harjumust tekitavate ravimite hulka. Ravimite võtmise kestus oleneb seisundi tõsidusest ning ravi efektiivsusest. Tavaline ravikuuri pikkus on kuus kuud kuni üks aasta.

Müüt:

Depressioon on pärilik haigus.

Reaalsus:

Nagu suur osa vaimse tervise häiretest, on depressiooni tekkimiseks vaja erinevate tegurite koosmõju. Pärilikkuse osakaal nendest on umbes 50%.

Müüt:

Depressiooni ei ole võimalik ravida.

Reaalsus:

Depressioonist paraneb suurem osa sellesse haigestunustest. Kohase sekkumise korral sümptomid taanduvad ning inimene saab pöörduda tagasi oma igapäevatoimetuste juurde.

Müüt:

Depressiooni saab väga hästi ravida koduste vahenditega nagu reisimine või väike naps.

Reaalsus:

Kui inimene juba depressiooni käes kannatab, ei pruugi keskkonnavahetus suureks abiks olla. Depressiooni üks tunnus – võimetus rõõmu tunda – tuleb ju reisile kaasa. Kui inimene reisi nautida ei suuda, võib see tekitada veelgi suuremat rahulolematust ning meeleheidet.

Alkoholi tarvitamine võib tekitada tunde, et see aitab depressiooni ravida, kuna see lõõgastab pingeid ning võib isegi tuju tõsta. Need mõjud on aga väga ajutised ning kuna alkohol on aine, mis kuulub depressantide hulka, süvendab selle tarvitamine depressiooni.

Müüt:

Kui inimene räägib enesetapust, siis ta ennast ära ei tapa. Parem on temaga neid teemasid mitte edasi arendada ega sellistest mõtetest juttu teha.

Reaalsus:

Depressiooni korral on suitsiidi risk kõrgenenud. Kui inimene enesetapumõtetest räägib, tasub seda tõsiselt võtta. Enesetapu üle taktitundlikult ja hoolivalt arutamine võib anda võimaluse julgustada inimest abi saama ning anda talle lootust ja teadmist, et temast hoolitakse.

Müüt:

Kui inimesel on hea majanduslik olukord, ei ole tal ka depressiooniohtu.

Reaalsus:

Kuigi majanduslikult vähemkindlustatutud inimestel on depressiooni haigestumiseks suurem risk, ei ole majanduslik heaolu veel garantii selle häire vastu. Inimesed on erinevad ning ka depressiooni haigestumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid.