Kuidas mõelda õigesti?

Kõige olulisem on see, et märkad, mida iseendale ütled. Selleks pead sellele tähelepanu pöörama. See ei pruugi olla üldse lihtne, kuna mõtted võivad olla nii märkamatud ja tulla pähe täiesti automaatselt. Paljusid on aidanud mõtete märkamist harjutada nende üleskirjutamine.

Muretsemise päevik

Harjutus: kirjuta paari nädala vältel üles oma muremõtted kohe, kui need ilmuvad. Muremõtteid üles kirjutades ei pea Sa neid enam kaasas kandma. Ehk märkad, et nii mõnigi muremõte ei ole mõni tund pärast ülesmärkimist ja eriti peale korralikku ööund enam nii võimas kui algselt.

Siin lehel on kirjas mitmed nipid ja harjutused. Proovi kõiki neid paari nädala vältel ja pane tähele, milline viis Sulle kõige enam abiks on.

Harjutus: Kas see, mida iseendale ütlen, on tõepoolest tasakaalukas, õiglane ja ka realistlik? Selleks, et sellest aru saada, küsi endalt järgmist:

  • Kas olen sarnases olukorras varem olnud? Mis varem juhtus?
  • Mida ütleksin oma parimale sõbrale, kui ta oleks sarnases olukorras?
  • Mida minu parim sõber ütleks mulle?
  • Kui palju läheb juhtunu mulle korda kuu aja pärast? Aasta pärast? Viie aasta pärast?
  • Kui palju olen juhtunus süüdi mina? Aga teised? Millisel määral on juhtunu minu kontrolli alt väljas? Kas süüdistan end milleski, mis ei ole 100% minu kontrolli all?

 

Kui muretsed vähem, jääb Sul enam energiat olemaks spontaanne, loov ja paindlik.

Kuidas öelda endale õigeid asju?

Oled lugenud selle kohta, kuidas pöörata oma mõtetele tähelepanu ja hinnata nende mõtete realistlikkust. Järgmisena tuleb juttu sellest, kuidas endale teadlikult rohkem abistavaid ja lohutavaid mõtteid sisendada selle asemel, et end muremõtetega kiusata.

Koosta nimekiri sellistest üldistest lohutavatest lausetest, mida saaksid igal ajahetkel endale öelda. Sa võid need kirjutada näiteks meili, telefoni või märkmepaberile nii, et saaksid mõtteid vaadata iga kord, kui vaja peaks minema. Korda neid mõtteid iga päev paari nädala vältel. See võib alguses tunduda ebaloomulik ja võlts, ent jätkates harjud nendega üha enam ja mõtted tunduvad Sulle ka tõesemad (kuna need ongi tõesed!). Kui harjutad, siis aja möödudes tulevad abistavad mõtted Sulle iseenesest pähe.

NÄITED:

  • tegelikult on maailm enamasti üpris turvaline paik
  • ma saan sellega hakkama
  • minuga ei juhtu midagi hullu
  • ma suudan enamike asjadega harjuda
  • vaatamata sellele, et tunnen ärevust, saan asjadega hakkama
  • ärevus ei takista mind unistuste täitmisel
  • see on lihtsalt ärevus – see ei ole ohtlik, vaid ainult ajutiselt ebamugav
  • need on vaid minu ärevad mõtted ja ma ei pea neid uskuma
  • ma ei pea halvimat eeldama

….tegelikult on kõik OK

KAS SINA KONTROLLID OMA SUHTUMIST VÕI

KONTROLLIB SUHTUMINE SIND?

Võid mõelda abistavaid mõtteid ka erinevate olukordade tarbeks eraldi. Näiteks kui pead klassi ees mingi teema üle arutlema ja pelgad, et ajad midagi sassi ning teised hakkavad naerma, kirjuta enda jaoks üles ja korda järgmist:

  • Mis tähtsust sel on, mida teised mõtlevad – ega nemadki täiuslikult ei esine, kui nende kord vastata tuleb.
  • Ma suutsin aasta tagasi analoogse asjaga hakkama saada ja suudan ka nüüd.
  • Mul on aega harjutada ja saan paluda ka abi.
  • Ma olen ju tark, mul läheb üsna hästi!
  • Saan sellega hakkama – olen ka varem piinlikes olukordades olnud ja see tunne ei kesta igavesti!
  • Isegi kui läheb untsu – mis siis? Naeran enda üle koos teistega ja jätkan!
  • Ahhaa – jälle ärevad mõtted! Ma ei pea neid uskuma, saan neil lihtsalt minna lasta…