Neuron ehk närvirakk
Aju, seljaaju ja perifeerne närvisüsteemi informatsiooni edastav osa moodustub spetsiifilistest närvirakkudest ehk neuronitest. Aju koosneb umbes 100 miljardist närvirakust.
Neuronitel on võime koguda ja edastada elektrokeemilisi signaale.
Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele ning pikkade vahemaade taha (kuni mõni meeter).
a – dendriit
b – rakukeha ehk sooma
c – raku tuum
d – akson
e – müeliinkiht
f – Schwanni rakk
g – Ranvier´i soonis
h – aksoni terminaal
Neuronitel on 3 peamist osa
1) Raku keha ehk sooma: Sellel on kõik peamised raku koostisosad, sh tuum (mis sisaldab DNA-d), endoplasmaatiline retiikulum, ribosoomid (proteiinide ehitamiseks), mitokondrid (energia tootmiseks). Kui raku keha sureb, siis neuron sureb.
2) Akson: See on pikk, juhtmetaoline neuroni osa, mis kannab elektrokeemilisi sõnumeid (närvi impulsse või aktsioonipotentsiaale) piki neuronit. Aksonid võivad olla kaetud müeliinkihiga, mis isoleerib impulssi edastava neuroni osa. Müeliin koosneb rasvast ja proteiinidest ning selle olemasolu lisab kiirust närvi impulsi liikumisele. Müeliniseeritud neuronid on tavaliselt perifeerses närvisüsteemis (sensoorsed ja motoorsed neuronid) ning müeliniseerimata neuronid on tavaliselt pea- ja seljaajus.
3) Dendriit: Need väiksed okstelaadsed närviosad ühenduvad teiste rakkudega ning võimaldavad neuronite vahelist “suhtlemist” ning ümbritseva tajumist.
Sünaps
Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvisüsteemis antakse sünapside kaudu edasi nii elektrilisi kui ka keemilisi signaale.
Sünapsi moodustavad neuron, mis eelneb ühenduskohale ehk presünaptiline neuron, ja neuron, mis järgneb ühenduskohale ehk postsünaptiline neuron. Ühenduskohas on erinevaid molekulaarseid struktuure, mis töötavad ühenduse toimimise nimel. Paljudes sünapsites asub presünaptiline raku osa aksonil, kuid vahel ka dendriidil. Sünapsites asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni.
On kaks peamist sünapsi tüüpi:
- Keemiline sünaps: presünaptiline neuron vabastab ühenduskohta ehk sünapsisse neurotransmitteri (näiteks serotoniini, noradrenaliini, dopamiini vm molekuli), mis seostub spetsiifiliste retseptoritega postsünaptilisel rakul. Neurotransmitter võib algatada elektrilise vastuse või keemiliste reaktsioonide ahela, mis lõpptulemuseks on postsünaptilise neuroni aktivieerimine või pidurdamine.
- Elektriline sünaps: presünaptiline ja postsünaptilinse raku membraanid (raku ümbrised) on omavahel seotud spetsiifiliste kanalite kaudu. Mööda neid kanaleid käib elektriline vool, mis kannab edasi presünaptilise rakus toimunud muutusi postsünaptilisse rakku. Elektrilised sünapsid on kiiremad kui keemilised.
