Antipsühhootikumid ja aju

Antipsühhootikumid jaotatakse konventsionaalseteks ja atüüpilisteks. See eristus põhineb ravimite toimel KNSi retseptoritele. Konventsionaalsed antipsühhootikumid on vanemat tüüpi ja atüüpilised on uuemad.

Antipsühhootikume kasutatakse:

  • psühhooside ravis
  • skisofreenia ravis (peale esimest psühhoosi episoodi ravi kestvus 2 aastat, peale teist episoodi 5 aastat, edaspidi eluaegne ravi)
  • skisoafektiivse häire ägedas ja kroonilises ravis
  • bipolaarsete häirete ravis
  • meeleoluhäirete ravi toetamiseks
  • väikestes annustes unetuse ravis
  • vaimse alaarenguga või autistlikel lastel raskete käitumishäirete korrigeerimiseks
  • ja teistel juhtudel

Konventsionaalsed antipsühhootikumid

Haloperidool, flupentiksool, zuklopentiksool, kloorpromasiin.

Toime teatud aju piirkondades D2 (dopamiini 2 tüüpi retseptorite) blokeerimise kaudu.

Efektiivsed peamiselt psühhoosi positiivsete sümtpomite ravis.

Atüüpilised antipsühhootikumid

Klosapiin, risperidoon, olansapiin, sertindool, kvetiapiin, aripiprasool, ziprasidoon, amisulpiriid.

Blokeerivad teatud aju piirkondade  dopamiini 2 retseptoreid ja lisaks serotoniini 2A retseptoreid. Aripiprasooli toime dopamiin 2 retseptoritele oleneb dopamiini kontsentratsioonist sünapsis.

Lisaks heale toimele skisofreenia positiivsete sümptomide suhtes, on leitud efektiivsust ka skisofreenia kognitiivsetele ja emotsionaalsetele sümptomidele ning vähemal määral ka negatiivsetele sümptomidele.

Antipsühhootikumide  kõrvaltoimed

Nende esinemisest räägi oma psühhiaatriga. Kui sul esinevad kõrvaltoimed, mis sind häirivad, siis see tähendab, et ravimit peab vahetama!

Neuroloogilised kõrvaltoimed:

  • parkinsonism: liigutuste aeglustumine (bradükineesia), jäikus liigestes ja lihastes (rigiidsus), miimika vähenemine (hüpomiimia), kõndimisel väike samm ja käte kaasliigutuste puudumine, sülje hulga suurenemine
  • akatiisia:  füüsiline paigalpüsimatus, psüühiline rahutus
  • düstooniad: lihaste ja lihasgruppide tõmblused
  • tardiivne düskineesia: aastaid kestnud ravi tulemusena tekkivad tahtmatud liigutused, mis alluvad ravile vähe või üldse mitte; esineb peamiselt konventsionaalsete antipsühhootikumide kasutamisel
  • neuroleptiline maliigne sündroom: motoorsed ja käitumuslikud sümptomid – lihaste jäikus ja rigiidsus, lihastõmblused ehk düstoonia, agitatsioon, temperatuuri tõus, higistamine, südame löögisageduse ja vererõhu tõus.

Neid esineb konventsionaalsete antipsühhootikumide kasutamisel oluliselt rohkem kui atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel.

Teised kõrvaltoimed:

  • uimasus, unisus
  • kaalutõus
  • veresuhkru tõus
  • verelipoproteiinide patoloogilised muutused
  • vereloome häired
  • seksuaalfunktsiooni häired
  • suukuivus
  • kõhukinnisus
  • uriini retensioon
  • posturaalne hüpotensioon
  • südametöö muutused – QTc aja pikenemine ja rütmihäirete ohu suurenemine
  • jt