Kuidas aju töötab?

Aju

Aju ja närvisüsteemi tegevus on keeruline  ning järgnevalt üritame kirjeldada aju ehitust ja talitust – seda, kuidas erinevad aju piirkonnad kontrollivad igapäevast keha toimimist, sealhulgas liikumist, nägemist, kuulmist, tunnetamist, õppimist, mälu ja emotsioone.

Peaaju, seljaaju ja perifeerne närvisüsteem moodustavad keerulise ja omavahel seotud süsteemi, mis edastab informatsiooni ja kontrollib keha tööd. Üheskoos reguleerib see süsteem nii elu teadlikku kui ka alateadlikku osa.

Pildil on kujutatud kogu närvisüsteemi: aju (a), seljaaju (b), perifeerset närvisüsteemi (c).

Kõikidel loomadel on aju, aga inimese aju on neist mõnevõrra erinev. Kuigi inimese aju pole loomariigi suurim, on see ainus, mis võimaldab kõnelemist, mõtlemist, kujutlemist, probleemide lahendamist. Peaaju on väiksema lillkapsa suurune ja ta koordineerib, reguleerib ja kontrollib suurt osa keha toimimisest.

Peaaju ülesanded:

  • reguleerib kehatemperatuuri, vererõhku, südame löögisagedust ja hingamist
  • võtab meelteorganite kaudu (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutamine) vastu välismaailmast tulevat informatsiooni
  • reguleerib liigutusi kõndimisel, rääkimisel, seismisel ja istumisel
  • võimaldab mõtlemist, unistamist, arutlemist ja tunnete tundmist

Kuidas aju uuritakse?

Neurteadlane Carl Schooner räägib TED-s aju uurimisest: