Elu skisofreeniaga

Rahvusvaheline vaimse tervise päev tõstab fookusesse elu skisofreeniaga

Reedel, 10. oktoobril 2014 tähistatakse rahvusvahelist vaimse tervise päeva, mille raames tänavu keskendutakse skisofreeniale. Selle aasta teema on „Elu skisofreeniaga“. Eestis toimub vaimse tervise päeva puhul Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) korraldatav mess, mille pealkirjaks on „Eluterve terve elu“, messi teemaks on lisaks skisofreeniale vaimne tervis ja heaolu.

Noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee viib messi raames läbi töötoa, mis käsitleb kanepi ja psühhoosi seoseid, töötuba algab kell 12.00. Mess toimub Tallinna Ülikooli Mare aatriumis (Uus-Sadama 5) reedel kell 10-18.

„Skisofreenia on tugevalt stigmatiseeritud haigus ning müüdid selle kohta on visad kaduma. Üks levinumaid müüte puudutab eelarvamust, mille kohaselt võivad selle diagnoosiga inimesed käituda vägivaldselt ja ettearvamatult. Reaalne statistika näitab, et valdava osa isikuvastastest kuritegudest panevad toime inimesed, kel pole skisofreeniat. Teine müüt puudutab arvamust, et skisofreenia diagnoos eeldab inimese pikaks ajaks haiglasse sulgemist. Reaalselt kestab haiglaravi keskmiselt kuu aega ning suur enamus inimesi elab oma kodudes, kust on selgelt mugavam tööl käia või õpingutest osa saada,“ rääkis MTÜ Peaasjad juht Anna-Kaisa Oidermaa.

Skisofreenia on haigus, mis puudutab 26 miljonit inimest üle maailma ning ca 13 000 peret Eestis. Skisofreenia mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti, eluiga ning on sageli töövõime languse põhjustajaks. Tänapäeval peetakse skisofreeniat ravitavaks haiguseks – ligikaudu pooled inimesed paranevad sellest hästi. Ravi hulka kuuluvad ravimid, individuaalne psühhoteraapia, pereteraapia, tegevusteraapiad, loovteraapiaid või ajutreeninguid, toetusgrupid nii inimestele endile kui nende peredele. Skisofreenia ravi on pikaajaline, vajadusel elukestev. Vaimse tervise hoidmiseks on oluline sotsiaalne kaasatus ning mõtestatud tegevuse, näiteks töö või õpivõimaluste olemasolu – eriti oluline on see inimeste jaoks, kel on diagnoositud skisofreenia. Taastujad vajavad sageli võimalust töötada või õppida vähendatud koormusega. Varane sümptomite märkamine on oluline, sest õigeaegse sekkumise korral on raviprotsess igas mõttes vähem ressurssi nõudev ning elukvaliteedi langus väiksem. Varaste sümptomite kohta loe siit: http://peaasi.ee/psuhhoosi-sumptomid/ Sümptomite ilmnemise korral tuleb esimesel võimalusel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

„Mitmetes riikides on efektiivseks osutunud vaimse tervise edendamise ja varase märkamise programmid, mida soovitab Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kasutada üle maailma. Vaimsest tervisest teadlik olemine ning probleemidega toimetuleku õppimine ei too kasu ainult inimestele, kes elavad skisofreeniaga, vaid kõigile, kes soovivad oma vaimset heaolu kasvatada,“ ütles Anna-Kaisa Oidermaa.
Peaasi.ee tegevust  rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium.